Aega ei ole võimalik juhtida, tegevusi on.

Ühe Eestis tuntud müügifirma personalijuht pöördus meie poole sooviga saada pakkumine aja juhtimise kursuse korraldamiseks selles firmas. Võtsime temaga ühendust täpsustamaks tagamaid pakkumise tegemiseks. Peagi selgus, et tegemist on eelkõige müügiinimestega ja meil oma küsimustele vastuste saamiseks tuleb müügijuhi poole pöörduda. Müügijuhiga vesteldes selgus, et küsimus ei ole niivõrd müügiinimeste enda aja organiseerimises, kuivõrd kogu töö korraldamises antud firmas. Seda nii suhtlemisel klientidega kui ka firmasiseses töökorralduses lao, logistika ja teiste allüksuste vahel. Sellest kontaktist sai alguse suurem konsultatsiooniprojekt, kus tehti mitmeid ümberkorraldusi nii firma orgstruktuuris kui töötamise viisides, s.h. müügiprotsesside optimeerimine. Antud firma juhtkond leiab tagantjärele, et antud projektist on kasu olnud ja ka aja kasutamine firmas on oluliselt paranenud. Samas aja juhtimisest me projekti käigus üldsegi ei rääkinud. Nii et aja juhtimine antud firmas paranes oluliselt hoopis teiste valdkondade arendamise kaudu. Usun, et ülal kirjeldatud juhtumeid võib mitmeid leida. See aja juhtimise arendamise küsimus lahenes kasulikult kliendile tänu tema poolsele avatusele. Kahjuks mitte alati pole firmade võtmeisikud nii avatud oma arenguvajaduste kirjeldamisel.
Julgen väita, et enamikel juhtudel kui räägitakse aja juhtimise parendamisest, on lahendus kusagil mujal. Kui töötaja ei oska tulemust enam mõjutavaid tegevusi välja tuua, leidub võti ilmselt oma tegevuste ja tulemuse vaheliste seoste selgitamises, mitte aga aja juhtimise süsteemide kasutusele võtmises.
Aja seisukohast oleme kõik võrdsed, meil kõigil on kasutada 24 tundi ööpäevas. Küsimus ei ole selles, kuidas seda 24 tundi juhtida, vaid mida selle 24 tunni jooksul teha. Me otsustame, milliseid tegevusi, kuidas ja ka kui kaua me selle aja jooksul teeme.
Ülaltoodust lähtuvalt võiks esitada küsimuse, kas aega üldse saab juhtida. See, et ööpäevas on 24 tundi, ei sõltu mitte ajast enesest vaid meie klassifikatsioonist, mille aluseks on maakera tiirlemise kiirus. Teoreetiliselt võiks ju maakera ja muid planeete kiiremini või aeglasemalt liigutada ja sellega siis ka näiteks ööpäeva pikkust mõjutada. Aga sel pole mingit pistmist aja juhtimisega. Aega sellised tegevused ei mõjuta.
Nii et aja juhtimine kui valdkond, s.h. ka suhteliselt populaarsed kursused on tegelikult paljuski pseudoküsimus. Me räägime selle valdkonna all tegelikult väärtushinnangutest, eesmärkide püstitamisest, tegevuste selekteerimisest, töötamise efektiivsusest jms. Aga kõigil neil küsimustel on pigem seos konkreetse isiku ja tema tõekspidamistega või tema tööülesannetega, aga mitte ajaga kui sellisega.

Nii et aja juhtimise asemel tasuks enam mõelda oma tegevustele, miks, kui palju ja kuidas me neid teeme. Tegevusi me saame juhtida, aega aga mitte. Juhtigem seda, mida saab juhtida.