Kellele on vaja gurusid?

“Korja oma sõbrad kokku, pane need bussi ja siis hakake lihtsalt sõitma” teab selgitada strateegilise juhtimise olemust üks kõrge pangajuht konverentsil taas ühe järjekordse guru nn. juhtimisaabitsat tsiteerides. Täna tundub, et nii mõnigi selle panga töötaja on oma juhi poolt väljaöeldut tõsiselt võtnud, lähevadki uutele jahimaadele ja seda lausa sõpruskondadena.

Gustav Naan väitis juba aastaid tagasi oma loengul üliõpilastele, et mida suurem on absurdsus, seda enam seda usutakse. Esitasin talle siis toona küsimuse, et kas siis küülikute pidamist rõdul usutakse vähem kui näiteks kaameli kasvatamist rõdul. Tundub, et kaamelite rõdul pidamise aeg on meie juhtimisteooriasse tulnud. Ühes meie ajalehtedest on lausa rubriik teistmoodi mõtetest juhtimises. Tundub, et see teistmoodi mõtlemine hakkab mõningatel inimestel omaette eesmärgiks muutuma. Mis iseenesest pole ju paha aju gümnastikaks, hullem on lugu, kui seda püütakse ka rakendama hakata.

Otsitakse kõikvõimalikke võrdlusi illustreerimaks oma julgeid mõtteid. Juhid räägivad piisonikarjast, haneparvest, kiluparvest jms. Sageli süvenemata, kuidas need olevused tegelikult looduses käituvad.

Uute ideede ja teistmoodi mõtetega püütakse meid täna juba lausa lämmatada.

Iga nädal on sul meilis uus nn. juhtimisaabitsa pakkumine, “mis peab olema iga juhi laual”. Kui kõik need aabitsad lauale panna, ei mahu seal enam üldse tööd tegema. See, et raamatumüüjad iga uue guru elukogemusi aabitsaks nimetavad on arusaadav, hullem on lugu, kui need, kellele see mõeldud on, seda ka usuvad. “10  reeglit, kuidas rikkaks saada! Kui sa samamoodi teed, saad sama rikkaks kui mina.”, õpetatakse neis raamatutes. Kes meist ei tahaks rikkaks saada, eriti kui see veel nii lihtne on!

Rasketel aegadel pöörduvad inimesed ikka nn. gurude või ka autokraatide poole, et keegi ütleks neile kuidas peab käituma. Kas meie ärimaailmas on siis need ajad nüüd käes? Kas enda mõistus on nüüd otsas, et peab endale guru valima, kelle ütlemist või kirjutamist mööda  oma mõtteid ja samme seada.

Mida nõrgem inimene, seda enam vajab ta kedagi, kellele oma mõtetes toetuda. Olgu see siis ilmalikust elust väljaspool olev olevus või ka ilmalikus elus meie kõrval eksisteeriv isik. On inimesi, kellele meeldib ise mitte mõelda. Massipsühhooosi mõju inimestele on erinev. Mind isiklikult teeb vägagi valvsaks asjaolu, et “Kõik on kohal”. Nõukogude ajast tuntud mõjutamise vahend. Ja töötab! Konkurentsi olukorras on edu valemiks olla erinev, nõukogude ajal oli eesmärgiks halli massi sulandumine.

Gurud räägivad oma kogemusest, mida tavaliselt teistel ei ole kunagi võimalus proovida. Aeg, olukord on erinev. Selle asemel, et üht olemasolevat teooriat praktikas järele proovida, otsitakse üha uusi ja veelgi julgemaid (loe populistlikumaid) seisukohavõtte.

Eestis kipub maad võtma tendentslik suhtumine, et kellegi konkreetse isiku kogemus on enam väärt kui mingisugune teooria või teaduslik lähenemine. Arvatakse, et inimestevahelised suhted ja äri on pigem kunst kui teadus. Üksikute inimeste üksikuid kogemusi peetakse teooriatest praktilisemaks. Paradoksaalne on aga see, et mida konkreetsem näpunäide, seda vähem on ta rakendatav. Kõige enam saab rakendada paradigmat, üldist lähenemist. Konkreetne näpunäide on alati seotud terve rea tingimustega ja sellist olukorda tavaliselt enam kunagi ei tule.

Liiga agar raamatute lugemine võib ka segadust tekitada. Eks igal autoril ole oma loogika, kui aga kõik need loogikad segi ajada ja kui siis endal puudub piisavalt tugev struktuur nendele uutele pealetulevatele loogikatele lahtri, s.o. hinnangu, andmisel, on kasu asemel pigem kahju saadud.

Kindlasti tuleb süstemaatiliselt kogutud info baasil loodud süsteeme ja struktuure enam väärtustada kui üksikuid siit sealt pärit elukogemusi. Kui endal on paradigma paigas, on hea lisaks värvi anda erinevate inimeste elukogemustega.

Nii kaua kui Sa suudad iga uue kogemuse enda jaoks kenasti ära lahterdada, on kõik korras, siis tuleb uute raamatute ja nn. gurude kuulamine ainult kasuks. Kui aga see guru hakkab Sinu paradigmat ja mõistmise lahtrite piirjooni muutma, tuleb ettevaatlik olla. Samas oli, on ja ilmselt on ka tulevikus suur hulk inimesi, kes pigem soovivad matkida gurusid kui ise mõelda. Aga nemad jäävad ka teiste järel kõndijateks. Maailma asjades selguse loomiseks on vaja ikkagi enda mõtlemist kasutada.

Gurusid on vaja nendele, kes ei suuda enda jaoks terviklikku maailmakäsitlust luua.

Gurude ülistamine ja matkimine vabastab ennast mõtlemast. Nendele, kes ise suudavad ja tahavad mõelda, gurusid vaja pole.