Õppimise ja koolitamise muutus käesoleval kümnendil.

Arutasime Tallinna Ülikooli dotsendi Halliki Põldaga Äripäeva raadio saatejuhi Katre Savi juhtimisel teemal: Õppimise ja koolitamise muutus käesoleval kümnendil.

Taskuhääling järelkuulatav: https://www.aripaev.ee/raadio/episood/muudatusi-tais-kumnend-on-pooranud-pea-peale-arusaama-koolitaja-rollist

Allpool minu mõtted antud teemal.

Viimasel ajal on nii õppimises ja ka koolitamises toimunud olulisi muutusi.

Koroona aeg sundis meid tehnoloogiat arendama ja kasutamisharjumusi muutma. Kuid mitte ainult.  Muutused on olnud ka kultuurilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised. Veebikohtumised, e-õpe, sotsiaalkeskkonnad, tehisaru on saanud meie igapäeva osaks. Allpool vaatame mõningaid trende täiskasvanute õppimises ja koolitamises käesoleval kümnendil.

1.    Elukestev õpe: 20-40

Koolis käime kuni 20 aastat (12 aastat algkooli, 5 aastat kõrgkooli, 3 aastat doktoriõpet) ja pärast seda töötame vähemalt 40 aastat. Seda 40 aastat ainult töötades enam hakkama ei saa, tuleb pidevalt juurde ja ümber õppida.70-20-10 reegel oma olemusest kehtib endiselt, st 70% ajast õpime tööd tehes, 20% suheldes teiste inimestega ja 10% koolitustel osaledes. 80-ndate keskel koolitasin tippjuhte Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudis, hilisema nimega Majandusjuhtide Instituut, arvuteid kasutama. Tollase oskusteabega täna ei ole midagi peale hakata.

2.    Tehnoloogia areng

Tehnoloogia areng on olnud nii hariduses kui ka muudes valdkondades märgiline. Tehnoloogia baasil õppimise ja koolitamise võimalusi on täna palju. Selle arenguga sammu pidamine nõuab pingutust. E-õpe ja kaugtöö nõuab distsipliini, mida paljudel meist siiski napib. Koolitaja saab lihtsa vaevaga tehisaru abil koolitusmaterjalid koostada, koolitust atraktiivsemaks teha. Samas koolitaja enda roll ei vähene.

3.    Paradigma määrab

Kui me otsime tõestust vaktsiini kasulikkusele, leiame paljude uuringute tulemusi, mis tõestavad vaktsiinide kasulikkust.  Aga sama on ka vaktsineerimise kahjulikkusega, internetist leiab palju tõestust vaktsiinide kahjulikkuse kohta. Siit tulebki esile koolitaja oluline roll inimeste uskumuste kujundamisel. Vastavalt oma paradigmale otsime me infot, mida tänases infoühiskonnas on palju. Sümbolite ühiskonnas, kuhu me jõudmas oleme, määrab paradigma. Juba täna näeme, et sõjad on paradigmade, sh väärtuste konfliktide pärast.

4.    Personaalne lähenemine

Inimestena me oleme erinevad ja me ka õpime erinevalt. Me kasutame õppimisel erinevalt visuaale ja tekste. Osadele meist on tähtis miks küsimus, teistele mida, teatud inimesi huvitab kuidas pool ja on kindlasti inimesi, kes otsivad vastust küsimusele mis veel. Grupi koolitusel peab koolitaja arvestama erinevate õppijate tüüpidega. Personaalne lähenemine on muutunud üha enam kasutatavaks.

5.    Õppides ei saa targaks

Täna jääb pähe tuupimist järjest vähemaks. 30 aastat tagasi teadsime kõik meile olulisi telefoninumbreid peast, täna paljud meist ei tea oma laste mobiili numbreid peast. Aga me teame, kust neid kiiresti leida. Õppimisel mehhaanilise meelde jätmise asemel muutub olulisemaks tähenduse leidmine ehk enda jaoks selle teadmise mõtestamine. See eeldab aega oma mõtetega olemiseks.

6.    Koolitamine-nõustamine kui baasoskus.

Üha enam on ameteid, mille juurde kuulub ka kolleegide või klientide koolitamine ja nõustamine. Koolitamise ja nõustamise vahele selge piiri tõmbamine muutub üha keerulisemaks. Ka juhtimine ja müügitöö täna on enam nõustamine ja koolitamine.

7.    Vabakutselised

Vabakutseliste osakaal kasvab ka arenenud riikides. Firmad juurutavad Sharmock organisatsiooni (tuumtöötajad (core), sisse ostetavad teenused (outsourced) ja võrgustik (insourced).Paljud inimesed tegelevad põhitöö kõrvalt koolitamise ja nõustamisega. Selliste inimeste kaasamine projektidesse eeldab usaldust.

8.    Populism

Uued välismaised terminid müüvad. Superviisor, koots, mentor, holistiika, konsellatsioon, kovisioon, ärksameelus, NLP, psühhodraama jpt. Kiputakse fetišeerima ühte meetodit: Üks koots kirjutas mõni aeg tagasi, et koolitus on eilne päev ja nüüd on ainuõige kootsimine. Koolitajad ja konsultandid nimetavad end siis vastavalt kasutatavale meetoditele. Need kõik on arendamise ja ka juhtimise meetodid, mida vastavalt olukorrale ja eesmärkidele kasutada. Loogilisel tasandil on nad koolituse ja konsultatsiooni all. Sageli kasutatakse erinevate koolitajate poolt neid termineid ka erinevalt.

9.    Meetodite ja tehnikate paljusus

Viimasel ajal on plahvatuslikult kasvanud pakutavate tehnikate ja meetodite arv, mida pakutakse eelkõige üksikkoolitajatele. Kindlasti on need kasulikud, kuid ei pruugi tekitada tervikpilti ja ajavad osalejad segadusse.

10. Esoteerika

Esoteerika ja eneseabi on tõusmas au sisse, mida lausa kasutatakse müümise argumendina. See on võrreldav ususse tõenduspõhisesse tavameditsiini ja erinevatesse alternatiividesse.

11. Koolitaja kui kaaspartner

Tehisarust on saanud meie partner erinevate tegevuste tegemisel, nagu info analüüs, loovus ja disain. Mis siis jääb koolitaja rolliks? Ratsionaalne pool kolib üha enam internetti, mis aga tekitab üha suurenevat vajadust emotsionaalse inimliku poole järele. Usk ei vaja argumente. Kui me usume millessegi, siis me ei vaja argumente. Info mõtestamine, emotsionaalne pool ja paradigma kujundamine jääb eelkõige koolitaja pärusmaaks.

Kokkuvõtteks

Õppimine on meie igapäevase töö osa

Koolitaja roll on paradigma mõjutamine

Koolitamine on enamikes ametites üks põhioskustest