kaido vestberg

  Koolituse hinnast räägitakse tavaliselt siis, kui pakkumisi võrreldakse. Üks koolitaja küsib rohkem, teine vähem. Klient püüab teha ratsionaalset valikut ning sageli muutub otsustavaks just hind. Kuid kas koolituse hinda saab hinnata samamoodi nagu standardse toote hinda? EPALE podcastis „Õppetund“ arutasime, millest kujuneb koolitaja õiglane tasu ning mida klient selle eest tegelikult saab. Koolituspäeva hind ei sisalda ainult auditooriumis veedetud tunde. Selle taga on ettevalmistus, aastatega kogunenud kogemus, õppematerjalide loomine, pidev enesetäiendamine ning võime kohandada koolitus konkreetse organisatsiooni vajadustega. Minu jaoks on kõige olulisem küsimus siiski teine:  kas koolitus loob muutuse? Odav koolitus, mille järel inimeste käitumises ja organisatsiooni tulemustes midagi ei muutu, võib osutuda väga kalliks. Kõrgem hind võib seevastu olla põhjendatud, kui koolitus aitab lahendada päris probleemi ja saavutada mõõdetava tulemuse. Saates rääkisime ka kliendi o...

Istun seda artiklit kirjutades oma Hiiumaa töölaua taga. Siin ei ole kedagi, kellele oma otsuseid edasi lükata. Kui midagi jääb tegemata, siis enamasti sellepärast, et mina ei teinud. Kui teen vale valiku, tuleb ka tagajärgedega endal tegeleda. Organisatsioonis on asi keerulisem. Seal on palju inimesi, erinevad rollid, juhtimistasandid ja protsessid. Ometi jõuame suurema eksimuse järel ikka sama küsimuseni:  kes vastutab? Viimastel päevadel on Eestis palju räägitud poliitilisest vastutusest. Kas juht vastutab ainult selle eest, mida ta ise tegi ja teadis, või ka selle eest, mis toimus tema juhitud valdkonnas? Ma ei taha hinnata ühte või teist poliitikut. Mind huvitab see küsimus juhina ja inimesena, kes on üle neljakümne aasta töötanud juhtide, müüjate ja organisatsioonidega. „Mina ei teadnud“ Kui juht vastutaks ainult enda antud allkirjade ja otseselt tehtud vigade eest, oleks juhtimine üsna lihtne. Alati saab öelda, et spetsialistid valmistasid otsuse ette, alluvad tegutsesid, in...