Paradigma roll sümbolite ühiskonnas

Ameerika futuroloog Alvin Toffler kirjeldas oma raamatus „Kolmas laine“ 1980. aastal infoühiskonna peatset saabumist põllumajanduse ja industriaalühiskonna järel. Mäletan veel selgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate alguses esimeste Apple personaalarvutite esitlust soomlaste poolt Küberneetika Instituudis. Seal rääkisid nad, et tuleb internet, veebiaadress on kõige tähtsam ja info on pilves. Päris huvitav oli vaadata kümnete IT spetsialistide nägusid ajal, kus Nõukogude Liidus tegeleti kogu maad katva ühtse automatiseeritud juhtimissüsteemi (AJS) väljatöötamisega. Selle toel sai ka oma alguse Küberneetika Instituut. Hariduselt majandusküberneetikuna tean, et küberneetika on pigem juhtimisteadus, kui IT valdkond.

Infoühiskond käes, teel sümbolite ühiskonda.

 

Täna me ei räägi just eriti palju infoühiskonnast, kuid võib täna väita, et me oleme juba infoühiskonnas ja ka liikumas järgmisse etappi, s.o. sümbolite ühiskonda.  Juba täna me võitleme oma väärtuste eest, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Aljoša 2007 Tõnismäel, Venemaa okupatsioon Ukrainas, demokraatia vs totalitaarsus, terrorism jpt näited on tõendiks, et oleme valmis surma minema oma väärtuste eest.

Paradigma määrab info tarbimist.

 

Infot tänapäeval ei ole mõtet pähe tuupida. Tunnistan ausalt, et ei tea oma kõikide lähedaste telefoniniumbreid peast, aga ma tean, kust neid leida.

Samas on tänapäeva ühiskonnas info otsimine selektiivne. Kui soovime leida infot vaktsineerimise kasulikkuse või kahjulikkuse kohta, on kasutada palju uuringuid-artikleid nii poolt kui ka vastu. Küsimus ei ole mitte infos eneses, vaid paradigmas.

Sellega peame ka meie müüjatena arvestama. Meil tuleb keskenduda enam oma arusaamade, tõekspidamiste müümisele ja läbi selle oma lahenduste pakkumisele. Puitmajade müüjad müüvad puidu eeliseid, betoonmajade müüjad betooni eeliseid, see määrab oluliselt meie sihtrühma. Info tarbimise kanalites on toimunud märkimisväärne hüpe ja sellega peame me kõik kindlasti kaasa minema. Sotsiaalmüügi rolli ei saa alahinnata.

Meie paradigma kujuneb surmast sünnini.

 

Adolf Hitleri lähimaid kaastöötajaid Joseph Goebels on öelnud: „Propaganda saladus seisneb selles, et see, keda propaganda tahab tabada, tuleb propagandistlike ideedega nii läbi immutada, et ta ise ei märkagi, kui on läbi imbunud.“ Propaganda eesmärk on kujundada inimese maailmavaadet ehk paradigma. Nii Nõukogude Liidu propagandat kui ka vaba maailma näinud inimestele on see arusaadav.

Meie paradigma kujunemisel on oluline roll nii kodul, koolil, sõpradel, töökaaslastel, ühiskonnal. Siia nimekirja tuleb kindlasti lisada ka täiendkoolitajad, nõustajad. Kui õpetaja laste õpetamisel lähtub nn puhta lehe (tabula rasa) printsiibist, siis täiskasvanute koolitaja peab arvestame, et see leht on juba täis kirjutatud. Uuele struktuurile ja arusaamadele tuleb ruumi teha enne, kui uut pakkuda. Üha rohkem hakkab meie paradigma kujundama ka iseõppiv kitsalt spetsialiseerunud tehisaru (Generative Narrow Artificial Intelligence). Oma paradigmast lähtuvalt me valime tehisaru, kust abi paluda. Ja see tehisaru teenindab eelkõige ühise paradigmadega inimesi ja samas ka ise õpib nendelt inimestelt ja sarnastelt tehisarudelt.

 

Koolitamisel on määrav roll sümbolite ühiskonnas.

 

Inimeste mõttemaailma ehk paradigma kujundamine saab olema kõige olulisem. See, kuidas me mõtlema kliimamuutustest, erinevatest usunditest, sallivusest jms saavad määravaks meie tuleviku kujundamisel. Koolitamisel, mis toimub sünnist surmani nii ametlikult kui mitteametlikult üksikisikute kui ka ühiskonna poolt, on määrav roll meie tuleviku kujundamisel.