Koolitus teeb targaks?

Kas koolituse kvaliteet teeb targaks?

Riigikogus ametisse asumise tseremoonial peetud kõnes lausus president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas, mille mõõdupuuks ei ole samas kõrgkooli diplomite arv. Diplom ei tee targaks. Targaks ei saa ainult tekste õppides, tuleb need enda jaoks ka lahti mõtestada. "Õppimine ilma mõtlemiseta on tühi töö, mõtlemine ilma õppimiseta aga lausa ohtlik,“ teadis juba Konfutsius. Kuidas me täna siis õpime ja milline roll on koolitusel? 

20-40

Koolis käime kuni 20 aastat, töö juures ja kõrvalt õpime üle 40 aasta. Samas, kui lugeda haridusstrateegiat kuni aastani 2035 jms dokumente, siis enamasti räägitakse laste haridusest ja ka täiskasvanute kooliharidusest, täiskasvanute täiendkoolitus on jäänud piisava tähelepanuta. Sellest aga sõltub eelkõige täna meie majanduse ja ühiskonna heaolu. Kooliharidus loob baasi, kuid sellest ei jagu kuigi pikaks ajaks. Täiskasvanuharidusel on väga oluline roll ja mõju meie arusaamade ja protsesside kujundamisel ühiskonnas. Tänases infoühiskonnas, kus liigub igasugu libainfot ja esoteerikat, on väga oluline mõista, mida uskuda ja kust otsida. Elukestvast õppest on saanud reaalne vajadus meie kõigi jaoks. Kuidas aga täiskasvanu õpib?

FORMAALNE, INFORMAALNE ja MITTEFORMAALNE ÕPE

Elukestvas õppes kasutame erinevaid õppimise vorme. Formaalne õpe on koolis, sh kõrgkoolis õppimine. Mitteformaalne on eelkõige teadvustatud ja struktureeritud õppimine, sh täiendkoolitus. Informaalne õpe on sõprade, kolleegide, tuttavate, võõraste seltskonnas, pereringis õppimine. Küsimus on nüüd praktikas selles, kuidas neid erinevaid õppevorme omavahel mõistlikult siduda. Kui suur roll on täiskasvanute koolitusel?

70-20-10

See õppimise ja arendamise mudel näitab, kuidas täiskasvanu kõige tulemuslikumalt õpib. 70% uutest teadmistest ja oskustest saame tööd tehes, 20% kolleegidega ja sõpradega suheldes ning 10% õpime me koolitustel. See protsent ei ole suur, kuid sellel tegevusel on oluline mõju ka ülejäänud arendamise osadele. Koolituse roll on liikunud info edastamisest arusaamade kujundamisele ja süsteemi loomisele. Kuid mis siis ikkagi on koolitus?

Koolituse mõiste ja tähendus

Supervisioon, kootsing, mentorlus, kovisioon, psühhodraama, ärksameelsuse treenimine jpt mõisted võivad tekitada segadust. Samas on need kõik meetodid, mida kasutatakse arendamisel. Üks koots kirjutas oma kodulehel, et koolitus on eilne päev. Koolitus on tegelikult loogikalisest tasandist lähtuvalt kõrgemal kui ülalmainitud meetodid ja tehnikad. Konsultatsioon on samal tasemel koolitusega. Koolituse eesmärk on arendada inimest, konsultatsiooni eesmärk nõu anda, samas ei saa ühte teha ilma teiseta. Nii koolitus kui ka konsultatsioon kasutavad erinevaid arendamise meetodeid. Miks me räägime koolituse kvaliteedist?

Kvaliteedi mõiste ja tähendus

Me kõik kasutame tegelikult väga universaalset ja toimivat viisi kvaliteedi hindamiseks. Kvaliteet on ootuse ja kogemuse vahe. Kui meie kogemus on suurem või võrdne meie ootusega, on toode või teenus kvaliteetne, kui ei, siis ei ole kvaliteetne. Siin võib võrrelda nii konkreetseid numbreid kui ka emotsioone. Näiteks, kui tootmise veaprotsendi ootus on koolitusprogrammi lõpuks tootmisjuhil alla 1% ja see on täidetud, on koolitus kvaliteetne. Kui ootame koolituselt lõõgastust ja pidu ning saame seda, on koolitus kvaliteetne. Aga samas ei piisa ainult minu enda hinnangust, hinnangut soovivad saada ka koolitaja, tellija jt huvigrupid. Kes siis ikkagi hindab koolituse kvaliteeti?

Koolituse kvaliteedi hindaja

Siin läheb nüüd pilt segasemaks. Meil kõigil on erinevad soovid ja arvamused. Reaalseid hindajaid ja hinnata või reguleerida soovijaid on palju. Osalejad, tellija, rahastaja, kvaliteedi välis- ja siseaudiitorid, erialaliidud (näiteks Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit (KFL), Eesti Kvaliteediühing), ametiasutused (näiteks Haridus- ja Teadusministeerium), kolmas osapool (näiteks Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur). Täiskasvanuhariduse nõukogus on olnud vaidlusi selle üle, kas kliendi tagasiside on oluline kvaliteedi hindamisel. Täna kasutab EKKA kahetasemelist hindamist Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olevate koolitusfirmade osas, plaanis on ka akrediteering või kvaliteedimärk koolitusfirma enda raha eest. On olemas ka spetsiaalne ISO standard koolitusfirmadele. Erialaliidud (näiteks KFL) on välja töötanud kvaliteedistandardid oma liikmete jaoks. Kellele peab siis koolitaja ja koolitusorganisatsioon meeldima? Meeldida koolitamisel osalejale või firma juhile on sageli erinevad asjad. Firma juht lähtub firma eesmärkide saavutamisest, mis ei pruugi alati kõnetada osalejat. Ainult ühele sihtrühmale keskendumine reeglina edu ei taga. Koolitaja peab leidma erinevate hindajate vahel nn kuldse kesktee. Kuidas siis mõõta koolituse kvaliteeti?

Koolituse kvaliteedi mõõtmine

Erinevad sihtrühmad kasutavad koolituse kvaliteedi hindamisel erinevaid viise. Näiteks EKKA hindab koolitusfirmade veebilehti ja õppekavasid. Aga kliendi aspektist vaadatuna õppekava ja veebileht kvaliteeti ei taga.

Kvaliteeti püütakse hinnata ka enne koolituse tellimist, kasutades referentse, varasemat kogemust, võrreldes pakkumisi. Hangete teema on omaette valdkond. Vähempakkumistega me reeglina kvaliteeti ei taga.

Donald Kirk Patrick pakkus välja neljadimensionaalse koolituse mõju hindamise mudeli.

1. Rahulolu. Kõige lihtsam ja enam kasutatav viis. Kohe peale koolitust küsitakse koolitusel osalenute arvamust.

2. Omandamine. Siin hinnatakse koolitusel omandatud teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Seda tehakse mõni aeg peale koolitust küsitluste ja vestluste vormis.

3. Rakendamine. Tegelikud muutused õpitu rakendamisel igapäevatöös. Näiteks inimeste käitumise muutus teenindusstandardite juurutamisel.

4. Mõju. Saavutatud muutuste mõju sooritusele. Näiteks uute klientide võitmise programmi käigus saadud klientide arv. 

   ---

   Jack Philips lisas siia ka viienda dimensiooni

5. ROI (Return On Investment) ehk investeeringu tasuvus. Saavutatud tulemuse võrdlemine investeeringuga koolitusse. Näiteks hinnamüügi programmi käigus saavutatud hinnatõusust tuleneva kasumi võrdlemine koolituse maksumusega.

Seda viimasest mõõdikust tulenevat lähenemist kasutab üha enam erasektor, kuna lõpuks ikkagi peame raha lugema. Riigisektoris on koolituse tulemuslikkuse hindamisel spetsiifilisemad mõõdikud. Samas tasub siin meenutada Einsteini hullumeelsuse definitsiooni „Jätkata seniste tegevustega ja oodata samal ajal erinevat tulemust“. Tulemuse muutus tuleneb käitumise muutusest, sellest ei pääse ka riigiasutused.

MILLEST SÕLTUB KOOLITUSE KVALITEET?

1. OOTUS JA KOGEMUS. Osaleja, tellija, rahastaja ootuste ja kogemuste vahekorrast.

2. KOOLITAJA. Tema personaalsus, kogemus ja paradigma, sh valdkonna tundmine ja koolitamise oskus. Kas koolitaja kutse garanteerib kvaliteedi? Koolitaja kutse annab hinnangu koolitamise oskusele, mitte valdkonna tundmisele ja ka usaldusväärsusele. Esoteerika koolitajad saavad samaväärselt teistega kutsetasemeid.

3. KOOLITUSFIRMA. St koolituse organiseerijast, sh müüjast (võib olla nii üks inimene, kui ka paljud)

4. TOODE. Koolitajad valmistavad ettevalmistuse käigus endale stsenaariumi ehk läbiviimise juhendi. Osad teevad seda detailsemalt, teised jäävad üldisemaks. Kui aga seda tööd teevad nüüd mitmed koolitajad pikka aega ja ka erinevatest riikidest, saame rääkida tootest koolituses. See annab tellijale kindlustunde, et erinevad koolitajad räägivad sama juttu. Kindlasti illustreerivad kõik koolitajad toodet oma isiklike kogemuste ja tähelepanekutega.

5. KOOSTÖÖ. Lõpuks on oluline kõikide osapoolte koostöö nii tellija, müüja, koolitaja, osalejate, toetavate juhtide jt vahel. Seda nii ettevalmistuse kui ka juurutamise käigus. Üksteise mõistmine ja usaldamine loovad eelduse kvaliteetseks koolituseks.

SOOVITUSI KOOLITUSE KVALITEEDI TAGAMISEKS

1. Selgita sidusrühmade varasemad kogemused, ootused ja eesmärgid.

2. Uuri, kust pärineb see jutt, mida koolitaja räägib (ühe-mehe-kogemus, raamatud, Google, toode).

3. Koolituskeskkonna loomisel mugavustsoonist välja.

4. Tegevused pärast ja ka enne koolitust (koolituse tulemuslikkus sõltub peamiselt peale koolitust tehtavatest juurutustegevustest).

5. Küsi koolituse läbiviimise detailset juhendit, sealt selgub, kas koolitus on ette valmistatud või mitte.

KOKKUVÕTTEKS

Koolituse kvaliteedil on oluline roll targemaks saamisel. 

See artikkel on avaldatud EPALE (European Platform for Adult Learning in Europe) lehel.