Koolituse kvaliteet
KOOLITUSE KVALITEET
Äripäeva raadio saates Õppetund
Anni rõhutas elukestva õppe definitsioonist ühte aspekti, so ÕNNELIK INIMENE. Haritud inimene saab olla õnnelik. Koolitamisel ei saa kogu vastutust panna tööandjale. Inimene peab ise otsima võimalusi enda arendamiseks.
Kairi tõi välja KOOSTÖÖ. Koostöö eelkõige tellija ja koolitusfirma vahel. Oluline siinjuures on avatud suhtumine ja eesmärgi võimalikult täpne sõnastamine.
Minu arvates on oluline meile kõigile TARK EESTI. Koolitust tuleb vaadata laiemas kontekstis. Eestis ei ole maavarasid, asukoht pole kõige parem. Me saame konkureerida eelkõige oma inimestega. Formaalõppes koolis ja kõrgkoolis õpime kuni 20 aastat, töö juures ja kõrvalt õpime vähemalt 40 aastat. Täiendkoolitusel on oluline roll.
Kuidas defineerida koolitust? Mis eristab koolitust supervisioonist, mentorlusest, kovisioonist jms?
Euroopa Liidus räägitakse kolmest tasandist: formaalne, mitteformaalne ja informaalne koolitus. Formaalharidust saame koolis ja kõrgkoolis, mitteformaalne on eesmärgistatud koolitus, mida teevad eelkõige täiendkoolitusfirmad ja informaalne õpe toimub meil sõprade, pere jt teiste hulgas. Koolitus on loogikaliselt kõrgemal tasandil kui erinevad inimeste arendamisel ja ka konsulteerimisel kasutatavad meetodid nagu supervisioon, kootsing, mentrolus, kovisioon jms.
Elukestev õpe on defineeritud nii, et oleks tagatud kõikidele inimestele väärikad eneseteostuse võimalused nii ühiskonnas, pereelus ja tööl. Seda kõike selleks, et inimene oleks õnnelik. Inimeste arendamist tuleb vaadata kui tervikust. Erinevad meetodid sobivad erinevatel arengu etappidel ja erinevates olukordades.
Õppides üksi targaks ei saa. Targaks saab enda jaoks lahti mõtestades õpitu.
Kuidas koolituse kvaliteeti hinnatakse?
Ühiskonnas on täiendkoolitust tähtsustatud ja jõutud selleni, et on vaja hinnata täiendkoolitusfirmade kvaliteeti. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur EKKA hindab Eesti Haridus Infosüsteemis EHIS olevate koolitusorganisatsioonide kvaliteeti kahel tasandil, so koduleht ja õppekavad. See on eelkõige küll vaid formaalne baaskontroll. Selline kontroll ei taga veel kvaliteeti, pigem on vaja toetavat ja arendavat lähenemist kvaliteedi parendamiseks.
Laiemalt vaadates on koolituse tulemuslikkuse hindamisel 4 erinevat tasandit: osalejate rahulolu, omandatud teadmiste ja oskuste hindamine, käitumise muutus, käitumisest tulenev mõju ja viimasel ajal räägitakse enam just ärivaldkonnas koolituse investeeringu tasuvusest ROI. ROI on hea mõõdik, kuid mõnikord keeruline rakendada. Samas mõtteviisina igati õigustatud.
Millistest teguritest koolituse kvaliteet kõige rohkem sõltub?
See on erinevate tegurite sümbioos. Hinnang koolituse kvaliteedile sõltub palju hindaja varasemast kogemusest ja ootusest. Kvaliteet on teatavasti ootuse ja kogemuse vahekord. Kui ootus on pidu panna ja pidu saab, on koolitus kvaliteetne. Kui eesmärk on kindlustada ROI ja seda ei saanud, pole koolitus kvaliteetne. Kindlasti sõltub kvaliteet ka koolitajast, temas oskuseset koolitada ja valdkonna tundmisest. Koolituse kvaliteedi tagamisel on oluline roll koolitusfirmal, kogu müügiprotsessil ja organisatoorne pool. Kuid üks oluline komponent unustatakse sageli ära, see on koolituse toode. Kas on olemas valmis välja töötatud valmis koolitus või moodulid, millest nagu Lego klotsid saab tervikkoolituse kokku panna. Või siis räägib koolitaja kohapeal, mis parajasti pähe tuleb.
Oluline on koolituse kvaliteedi juures naelapea pihta sihitud eesmärk ja sõnastatud õpiväljundid, mis väljenduvad eelkõige tegevustes peale koolitust. Sobiva koolitaja leidmine õpiväljundite saavutamiseks on kindlasti ka oluline. Veel sõltub kvaliteet osalejate motivatsioonist, et osalejatel oleks ka vastutus õpiväljundite saavutamisel. Koolituse eeltööle tavaliselt pannakse rõhku, aga järeltegevused on samuti väga olulised.
Täiendkoolituses kehtib 70-20-10 mudel. 70% ajast õpime töö käigus, 20% teisi jälgides ja nõu küsides, vaid 10% õpime koolitajalt koolitusel. Enamus ajast õpime väljaspool mitteformaalset koolitust. Koolitaja peab ka ise enam rõhku panema sellele, kuidas tellija juures järeltegevusi tehakse. Veebikeskkonnas koolitamise on oluline ka vastavate vahendite kasutamise oskus. Kõik koolitajad ei ole veel suutnud oma oskusi selles valdkonnas piisvalt lihvida. Erinevaid oskusi on vaja ka hübriidkoolituste läbiviimisel, kus osad osalejad on veebis ja osad on koos ühes ruumis.
Kes koolituse kvaliteeti hindab?
Koolituse läbiviimisega on seotud paljud osapooled. Kuid lõpuks hindab koolituse kvaliteeti tellija. Tellijaks võib olla firma, osaleja, riik, Euroopa Liit. Kui EL raha antakse kliendile, siis hindab eelkõige klient (firma või eraisik).
Koolitaja peab leidma võimaluse saada hea tagasiside nii osalejalt kui ka täita tellija poolt püstitatud õpiväljundid. Tellijal on oluline roll osalejate motivatsiooni mõjutamisel, selgitades miks seda koolitust vaja on, mis siis muutub jms.
Milline roll on tagasisidel koolituse kvaliteedi hindamisel?
Tagasiside kui käitumise muutus või ROI on kindlasti olulised. EKKA täna klientide tagasisidet oma kaheastmelise hindamismudeli juures ei kasuta. Pikkade arutelude järel saime siiski kokkuleppele, et tagasisidet on vaja mõõta. Tagasiside on koolituse kvaliteedi hindamisel lõppkokkuvõttes kõige olulisem. KFL on välja pakkunud ühtse tagasiside süsteemi, mida saavad kasutada kõik koolitusfirmad, Töötukassa ja muud riigiasutused ja firmad.
Koolitus tellitakse eelkõige selleks, et saavutada teatud muutus inimeste käitumises, mõtlemises. Muutust saab hinnata eelkõige see, kes seda muutus soovis ehk tellija või osaleja. See aga ongi ju tagasiside.
Milline on Tallinna Vee koolitusprotsess?
Loome puhtama veega parema elu on Tallinn Vee missioon. Sellest lähtuvalt on palju erinevaid valdkondi nagu torustikud, laborid, transport. 330 töötajat tegutsevad sellest lähtuvalt erinevates valdkondades. Arendustegevust tuleb põhjalikult planeerida. Kogu planeerimine on suhteliselt traditsiooniline. Kogutakse infot personali- ja kliendiuuringutest, vesteldakse töötajatega. Info kogutakse kokku ja prioriseeritakse, tekib kolmene jaotus: ettevõte ülesed (juhtide, tööohutuse koolitused, valdkonnpõhised spetsiifilisemad koolitused ja kolmas on individuaalsed koolitused. Selle põhjal pannakse plaan kokku. Tehakse aastane plaan ja mõnikord ka pikem. Veel pannakse rõhku sisseelamisele, mis oleks kiire ja samas läbimõeldud. Koolitused peavad toimuma õigel ajahetkel. Ei ole mõtet korraga kõiki maailma asju ära rääkida. Näiteks juhile tuleb rääkida värbamisest siis, kui ta seda tegema hakkab. Arendamine peab olema hästi vajaduse põhine.
Firmades on oluline ühtse süsteemi ja terminoloogia olemasolu, et inimesed saaksid omavahel suhelda. Rahvusvaheliste firmade puhul muutub see teema veelgi aktuaalsemaks. Peab looma ühtsed tooted, et erinevates riikides räägitaks emakeeles sama juttu.
Kuidas valida väljastpoolt koolitajat?
Väljastpoolt koolitaja valimisel on lähtekohaks enda kogemus. Tahes tahtmata elame me kõik omas mullis ja ootame, et koolitaja kui hea partner küsiks meilt miks sa seda teed. Samas tuleb uurida ka uusi tegijaid, vanu unustatuid. Soovitused loevad ka päris palju.
Lihtne on minna kohe koolitaja valiku juurde. Mitte vähetähtis on ka see organisatsioon selle koolitaja taga. Koolitaja üksi ise koolituse kvaliteeti ei saa tagada, näiteks haigestumisel asendamine. KFL püüab tagada, et kõik liikmed oleksid kvaliteetse teenuse pakkujad. KFL liikmete hulgast valimine on turvaline valik.
Koolitaja valikul tasub uurida, kust see jutt pärit on, mida ta koolitusel kavatseb rääkida. On see vaid tema enda kogemus. Hiina vanasõna ütleb, et kaks korda samasse jõkke ei astu. Teatud ühe inimese kogemust teatud ajahetkel reeglina kasutada ei saa. Koolitaja jutt võib olla pärit internetist või raamatutest. On koolitajaid, kelle jutt pärineb organisatsiooni teadmisest läbi aastakümnete ja erinevatest riikidest. Igal koolitajal on oma isikupära, oma kogemus, kuid ka paradigma või mõtteviis, kuidas ta asju näeb. Iga mõtteviis igale organisatsioonile ei sobi.
Milline roll on koolitaja kutsel koolituse kvaliteedi tagamisel?
Kutsestandardid on kasulikud mitme moel. Koolitaja saab ka ilma kutse taotlemiseta hinnata ennast vastu kutsestandardit, et nähe oma arendamist vajavaid külgi. Enesereflektsiooniks on see hea vahend.
Taotlemisel tuleb koostada e-profiil, mis on hea võimalus oma arengu jälgimisel ja aktualiseerimisel. Oluline on kutse saamisel omad ülevaadet andragoogika terminitest. Hiljuti tuli välja uuendatud versioon andragoogika õpikust, mida mitte andragoogi haridusega kutse taotlejatel tasub kindlasti läbi lugeda.
Kas spetsialist saab koolitada ilma koolitaja oskusteta?
Koolitaja peab olema ikka oma ala spetsialist, muidu ta ei saagi seda õpetada. Kuigi jah, kootside hulgas näiteks räägitakse, et kootsitava valdkonda ei pea üldse tundma.
Kutse mitte omamine ei välista koolitamise oskuse olemasolu. Koolitajaks olemine on ka paljuski kutsumus, mida standard ei taga.
Koolitamisoskused on kindlasti igas valdkonnas olulised. Koolitaja kutse omamine ei taga veel koolitusvaldkonna tundmist. Kutse antakse vaid koolitamiseoskuse kohta. Kutset saavad taotleda ka esoteerika jms koolituste läbiviijad. Ja kuna kutse taotlemisel puudub tagasiside süsteem, saab kutset taotleda ka eelkõige vaid nn paberil.
Andragoogika eriala lõpetanu saab eluaegse kutse, kui töömaailma koolitaja peab kutset viie aasta tagant uuest ja uuesti taotlema. Kutsekomisjonis arutatakse, kuidas uuesti taotlemist saab lihtsustada.
Kuidas tagada koolituse kvaliteet?
Oluline on tagada osaleja motivatsioon, siia saavad panustada nii tellija, koolitaja kui ka osaleja ise. Inimene ei võta teadmisi vastu ega arene, kui ta seda ei soovi. Oluline on ka, kuidas ja kas koolitaja saab aru koolitatava ärist. Eel- ja järeltegevustel on oluline roll koolituse õnnestumisel.
Tellija seisukohast tuleb väga täpselt läbi mõelda, miks seda koolitust tehakse, mis peab peale koolitust muutuma, sõnastama õpiväljundid. Seda võib teha koos koolitajaga. Oluline on sobiva partneri valik ja tema ettevalmistamine koolituseks. Avatus ja paindlikkus nii tellija kui ka koolitaja poolt on koolituse õnnestumiseks oluline roll. Peale koolitust saavutatud muudatuste säilitamine on oluline teema tellija vaates. Ja tuleb meeles pidada, et õppimine on palju laiem kui see üks koolitus, st 70-20-10 printsiip. Koostöö koolitusfirma ja tellija vahel on väga oluline.
Usaldus peab olema mõlema suunaline, mida paljude pakkumiste küsimise ja trikoovoorude korraldamisega ei saavuta. Avatus on koostöö eelduseks. Hea pakkumuse saamiseks tuleb kogu oluline info avalikustada mõlemapoolselt. Kindlasti on siin raamideks ka konfidentsiaalsuse teema. Koolitajalt palutakse kõigepealt konfidentsiaalsusleping allkirjastada ja siis räägitakse avatumalt.
Parima pakkumuse saamiseks võiks ikkagi 3 pakkumust laual olla. Samas võib mõnikord pakkumuse tegemine võtta koolitajalt mitu päeva aega. Majaehitajad ja ka reklaamifirmad juba küsivad raha mitte realiseerunud pakkumuse eest. Koolitusfirmad ilmselt ka liiguvad selles suunas.
Saate KOOLITUSE KVALITEET 3 peamist õppetundi?
• MOTIVATSIOON
• KOOSTÖÖ
• TARK EESTI
Saade on järel kuulatav siit
Kommentaarid