kaido vestberg

Ameerika futuroloog Alvin Toffler kirjeldas oma raamatus „Kolmas laine“ 1980. aastal infoühiskonna peatset saabumist põllumajanduse ja industriaalühiskonna järel. Mäletan veel selgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate alguses esimeste Apple personaalarvutite esitlust soomlaste poolt Küberneetika Instituudis. Seal rääkisid nad, et tuleb internet, veebiaadress on kõige tähtsam ja info on pilves. Päris huvitav oli vaadata kümnete IT spetsialistide nägusid ajal, kus Nõukogude Liidus tegeleti kogu maad katva ühtse automatiseeritud juhtimissüsteemi (AJS) väljatöötamisega. Selle toel sai ka oma alguse Küberneetika Instituut. Hariduselt majandusküberneetikuna tean, et küberneetika on pigem juhtimisteadus, kui IT valdkond. Infoühiskond käes, teel sümbolite ühiskonda.   Täna me ei räägi just eriti palju infoühiskonnast, kuid võib täna väita, et me oleme juba infoühiskonnas ja ka liikumas järgmisse etappi, s.o. sümbolite ühiskonda.   Juba täna me võitleme oma väärtuste eest, nii ot...

  Väärtuspõhine müük VBS ( Value Based Selling ) on olnud juba üle 30 aasta ja on endiselt sama oluline kui kunagi varem. Kui Mercuri Research uuris hiljuti ärijuhtide jaoks kõige olulisemaid väljakutseid, tuli kliendi väärtusele keskendumine esile, nagu ka meie viimases uuringus 5 aastat tagasi. 85% ärijuhtidest peab täna kliendi väärtusele keskendumist nende jaoks kriitiliseks eduteguriks, kuid samal ajal ütleb 38%, et neil puudub kompetents müüa väärtuspõhiselt. Selles artiklis selgitame, miks väärtuspõhine müük on müügiinimeste ja ettevõtete jaoks nii oluline. Väärtuspõhise müügi mõiste ja tähendus Väärtuspõhise müügi kohta on palju määratlusi, kuid nende kõigi ühine joon on see, et tuleb edastada oma pakkumuse väärtust klientidele, mitte konkreetseid lahenduse või toote või teenuse eeliseid, mida see pakub. Samuti on oluline meeles pidada, et väärtus on midagi muud kui vaid hind – lihtsamalt öeldes on väärtus erinevus selle vahel, kuidas klient hindab pakkumuse eeliseid ja sel...

  KOOLITUSE KVALITEET  Äripäeva raadio saates Õppetund Kuidas saab nii koolitaja, koolituse tellija kui ka koolitusfirma tagada selle, et üks koolitus on päriselt kvaliteetne ja mõjus? Stuudios olid BCS Koolituse tegevjuht ja koolitusfirmade liidu KFL juhatuse esimees Anni Sild, Tallinna Vesi personalijuht ja personaliühingu PARE liige Kairi Nodapera ning Mercuri juhtiv partner ja EPALE saadik ning antud artikli autor Kaido Vestberg. Saadet juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller. Anni rõhutas elukestva õppe definitsioonist ühte aspekti, so  ÕNNELIK INIMENE . Haritud inimene saab olla õnnelik. Koolitamisel ei saa kogu vastutust panna tööandjale. Inimene peab ise otsima võimalusi enda arendamiseks. Kairi tõi välja  KOOSTÖÖ . Koostöö eelkõige tellija ja koolitusfirma vahel. Oluline siinjuures on avatud suhtumine ja eesmärgi võimalikult täpne sõnastamine. Minu arvates on oluline meile kõigile  TARK EEST I. Koolitust tuleb vaadata laiemas kontekstis. Eestis...

Kas koolituse kvaliteet teeb targaks? Riigikogus ametisse asumise tseremoonial peetud kõnes lausus president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas, mille mõõdupuuks ei ole samas kõrgkooli diplomite arv. Diplom ei tee targaks. Targaks ei saa ainult tekste õppides, tuleb need enda jaoks ka lahti mõtestada. "Õppimine ilma mõtlemiseta on tühi töö, mõtlemine ilma õppimiseta aga lausa ohtlik,“ teadis juba Konfutsius. Kuidas me täna siis õpime ja milline roll on koolitusel?  20-40 Koolis käime kuni 20 aastat, töö juures ja kõrvalt õpime üle 40 aasta. Samas, kui lugeda haridusstrateegiat kuni aastani 2035 jms dokumente, siis enamasti räägitakse laste haridusest ja ka täiskasvanute kooliharidusest, täiskasvanute täiendkoolitus on jäänud piisava tähelepanuta. Sellest aga sõltub eelkõige täna meie majanduse ja ühiskonna heaolu. Kooliharidus loob baasi, kuid sellest ei jagu kuigi pikaks ajaks. Täiskasvanuharidusel on väga oluline roll ja mõju meie arusaamade ja protsesside kujund...

Kiirete muutuste ajal ja ettearvamatul globaalsel turul on usaldusel meie ärisuhetes üha olulisem roll. Usaldus on igat tüüpi suhete aluseks. See on peamine edu ja õitsengu allikas kõigis elu erinevates valdkondades, nii abielus, sõpruses, ärisuhetes, poliitikas. Ilma usalduseta ei saa me koostööd teha. Nii lihtne see ongi. Usaldus on täna tähtsam kui kunagi varem     Elame praegu ebakindlas maailmas, kus on keskkonnakriisid, pandeemiad, sõjad, hüperinflatsioon, komponentide nappus ja energiakriisid. Ja kriisi ajal umbusaldus kasvab. Ainus, mida me siis teha saame, on luua turvaline ostukeskkond. Ebakindlatel aegadel ei tee me äri inimeste, ettevõtete või riikidega, keda me ei usalda. Teiseks muutuvad meie ootused aja jooksul. See, mida me täna ettevõtetelt ja inimestelt ootame, ei ole sama, mis 15 aastat tagasi, isegi kui usalduse alus on sama. Usaldus on tunne või usk, et üksikisikul või ettevõttel on head kavatsused, ta on aus ega tee teile kahju või et miski on turvaline j...

  Autoteeninduses autot korralisse hooldusesse viies küsitakse: „Kas paneme aknapesuvedelikku ka?“. Seejärel tehakse paberil vastavasse kasti linnuke. Kas see on (lisa)müük? Või siiski pigem teenindus? Ka pika kogemusega müüjad alati ei tee vahet müümisel ja teenindamisel. Aga miks on vaja neid kahte eristada? Ikka selleks, et müües paremini müüa ja teenindades teha seda kvaliteetsemalt. Müügi mõiste ja tähendus Nii mõneski organisatsioonis püütakse vältida sõna müük. Müügil on liiga agressiivse lähenemise kuvand. Läbi aegade on olnud erinevaid müügi koolkondi: rambo, kliendikeskne, lisaväärtus, lahe semu. Täna võib eristada 4 erinevat müügi viisi või stiili: assertiivne, suhtle, ekspert ja konsulteeriv. Assertiivne lähenemine on agressiivsem, kuid teatud olukordades ja toodete puhul sageli ainuvõimalik. Müügi viisi valik sõltub ka firma strateegiast. Lähenemised on erinevad, kuid olemus siiski sama, so mõjutamine. Müümise eesmärk on mõjutamine ja pühendumuse saamine. Kui me suudam...

EPALE VII koolitajate mittekonverentsi töötoa 2 andrgoogilised sillad järellugu  Eellugu Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent Larissa Jõgi palvel olid Aule Kink Häädemeeste Keskkoolist ja Ingrid Vetka Tartu Ülikooli Narva kolledžist valmis läbi viima EPALE VII mittekonverentsi töötuba andragoogilised sillad. Minul oli õnn ja võimalus olla saatjaks sel teekonnal korraldajate poole pealt. Algas põnev märkamiste ja õppimise teekond. Teema arendus Niisiis, alustame silla definitsioonist. Eesti keele sõnaraamatust leiame, et sild on   üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee. Sild on ka hambaprotees, sild on ehitis laeval, sild on kesk ja piki aju vahel paiknev ajutüve osa, sild on taha painutatud kehaasend. Tsitaat Maanteeametist: Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi. Üks kass läks üle silla, meenutab Aule Webmedia endise juhi juhi Taavi Kotka esinemisest juhtide koolitussarjas juhi jutud. Nii pa...