Üks kass läks üle silla

EPALE VII koolitajate mittekonverentsi töötoa 2 andrgoogilised sillad järellugu 

Eellugu

Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent Larissa Jõgi palvel olid Aule Kink Häädemeeste Keskkoolist ja Ingrid Vetka Tartu Ülikooli Narva kolledžist valmis läbi viima EPALE VII mittekonverentsi töötuba andragoogilised sillad. Minul oli õnn ja võimalus olla saatjaks sel teekonnal korraldajate poole pealt. Algas põnev märkamiste ja õppimise teekond.

Teema arendus

Niisiis, alustame silla definitsioonist. Eesti keele sõnaraamatust leiame, et sild on  üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee. Sild on ka hambaprotees, sild on ehitis laeval, sild on kesk ja piki aju vahel paiknev ajutüve osa, sild on taha painutatud kehaasend. Tsitaat Maanteeametist: Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi.

Üks kass läks üle silla, meenutab Aule Webmedia endise juhi juhi Taavi Kotka esinemisest juhtide koolitussarjas juhi jutud. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid nägemusi ja visioone nii kassi, silla kohta, kui ka selle kohta, kuidas see kass sealt üle läks. Meil tuleb joonistada pilt, et kõik asjaosalised ühtemoodi seda mõistaksid. Ja kindlasti saab neid pilte olema palju. Ei saa väita, et üks on õige ja teine mitte. Meie töötoa eesmärgiks püstitasime erinevate andragoogiliste sildade kaardistamise.

Töötoas osalejatelt küsisime küsimuse: Millised märksõnad Sinul selle teemaga seoses esile kerkivad. Mentimeteri vahendusel saime alloleva pildi.

Sild eelkõige on ühendus ja ühendab erinevaid objekte. Neid objekte, millede vahel sildu märgata on kindlasti väga palju.

Alustame põlvkondade vahelistest sildadest. Jean-Paul Sartre on kirjutanud: „Põlvkondade vahelises võitluses on lapsed ja vanaätid sageli liidus: esimesed on oraaklid, teised nende seletajad. Loodushääl räägib ja elukogemus  dikteerib: inimesel jääb üle ainult lõuad pidada“. Lapsed on uudishimulikud, lapsemeelsuse säilitamine meis on oluline. Fred Jussi on öelnud, et kui inimene tahab ennast paremini tundma õppida, tuleb tal minna tagasi oma lapsepõlve. Loome silla iseenda lapsepõlvega.

Video vahendusel saime teada, kuidas lapsed näevad õppimist. 4 aastane Vaike leiab, et õppimine on raamat; õppida on vaja selleks, et targaks saada; suured inimesed õpivad ka. Teises videolõigus saime teada, kuidas 4. klassi õpilased näevad õppimist: õppida on vaja meile endile; selleks, et elada on vaja õppida; lastel on lihtsam õppida, kuna neil on õpetaja; suurtel inimestel on rohkem kogemusi; õppimine koolis on ühised arutelud ja õppimine kodus on üksinda mõtlemine.

Laste kuulamine on nagu arengupsühholoogia õpik. Alguses on uudishimu ja tahe õppida, teismelise eas ei taheta õppida, siis tekivad suhted ja sotsiaalsed grupid. Põnev on neid vastuseid analüüsida. Keskmes oli ikkagi targaks saamine. Miks targaks saada? Et saaks tööle minna. Ja palju lapsed soovisid ka seda tarkust jagada.

Vanaäti peegeldust laste jutule läks Aule otsima Paul-Erik Rummo juurde. Paul-Erik aktsepteeris, et teda vanaätiks kutsutakse, kuid ei olnud nõus sellega, et teda targaks nimetatakse. Aule ei olnud Paul-Eerikuga nõus, aga lugupidamisest vastu ei vaielnud. Paul-Erik rääkis sellest, et õppimine on pidev, raske on olla õppimata. Päeva lõpuks on oluline saavutada hingerahu, sa pead õppima, kuidas olla õppimata. Poliitikuna on oluline teha meeskonnatööd, selleks on vaja enese taandamise oskust.

Aule andragoogina tõdes, et ta on liiga tihti läinud lapsi õpetama ja liiga vähe kuulama ja koos õppima. Meie ei õpeta siin töötoas midagi, meie räägime lugusid, anname teeotsad kätte ja kuulajad on nii targad, et õpivad juba ise.

Ingrid esimene lugu rääkis ühest muistendist, kus hiiglane, kes soovis moa sõjaväge üle jõe aidata, tegi endast silla. See, kes tahab olla juht, peab olema, kui sild. Teine lugu rääkis sellest, kuidas kohvitassi haaval ehitas Ingrid silda oma vanema kolleegiga, kes ei aktsepteerinud noort alustavat naissoost juhti. Tema arvamuse kuulamine kohvitassi kõrval aitas silda luua ja koostööd teha. Kolmas lugu rääkis üle 200 km sillast töö ja kodu vahel. Esimene osa teest kulub oma töönädala reflektsiooniks, teine osa töömõtetest pea puhastamisele ja viimane osa sillast valmistab ette õnnelikuks koju jõudmiseks. Nende sildade lugude puhul on oluline märgata neid positiivseid asju sildade juures. Narvas töötades on oluline luua ka sildu erinevate rahvuste vahel.

Sildade teemal andragoogikas on keeruline leida tervikpilti. Laiema pildi saamiseks tõin omalt poolt välja erinevaid loogikaid erinevatelt tasanditelt. Esimene loogikaline tasand puudutab õppimist. Küberneetikuna tean, et autot ei saa juhtida, juhtida  saab auto liikumist. Nii ei saa ka targaks ainult tekste pähe õppides, targaks saab mõeldes ja mõtestades ehk õpitu vahel sildade märkamise ja loomisega. Teine loogikaline tasand puudutab koolitamist. Koolitamisoskus kuuluba paljude spetsialisteide pädevuste hulka nagu ka näiteks keeled, IKT, projektijuhtimine, müük, läbirääkimised. Oma põhipädevuse edasi andmiseks peame looma silla andragoogikaga. Ja kolmas loogikaline tasand on Tark Eesti. Räägime roheriigist ja digiriigist, kuid tuleviku konkurentsieeliseks on ikkagi targad inimesed. Õppimise oskus ja koolitamise oskus peaks kuuluma kõrgkooli põhiainete hulka. Me planeerime neljarealiste maanteede ehitamist pikalt ette, kuid kasvõi lugedes teadus- ja haridusstrateegiat 2035, on täiskasvanuharidusest vähe juttu. Koolis käime 15-20 aastat, täiskasvanutena õpime 40-45 aastat. Andragoogikal on oluline roll meie ühiskonna targemaks saamisel. Kindlasti on erinevaid loogikaid ja tasandeid veelgi, kuid siinjuures piirdusin nende kolmega.

Arutelu

Palusime töötoas osalejatel arutada gruppides ja vastata kahele küsimusele. Esimene kõlas nii: Keda lähed kuulama sina? Kelle kuulamine võib juhatada sind olulisele teeotsale?

Mida siis vastati? Endast targemat inimest. Linde kuulan, loodust ja vaikust, et saaks pea selgeks Mittekonverentsi, et saada mõni tark mõte veel (kindlasti koguneb)​. Sisetunnet kuulan - õpin jälle oma sisemist häält kuulama, et saada kinnitust. Spetsiifilise kogemusega inimest. Öeldi ka, et kuulama läheks iseennast, et iseendas selgusele saada. Nimetati ka konkreetseid nimesid Aleksei Turovski, Fed Jüssi, Jaak Kangilaski.

Teine küsimus: Arutage, millised on kaasajal andragoogi jaoks olulised sillad? Kas need sillad tekivad ise või neid on vaja ehitada?

Vastuses olid järgmised. Aktiivne kuulamine ja peegeldus​. Kuidas jõuda õppijani, kes aktiivselt osaleb, saada maksimum, jõuda kõigi õppijateni​. Dialoog inimeste vahel​. Dialoog õpilaste vahel, tekib tonaalsus ja side, õhkkond​. Usalduse tekkimine, kehtestamine –piiride seadmine. Sillad erialade vahel​. Sillad kultuuride ja keelekeskkondade vahel. Kuidas sillad tekivad:​ midagi uut, initsiatiiv, pinnase loomine (meetodid)

Kokkuvõtteks

Ühte silda ei ole, iga inimene märkab, leiab, loob oma sillad. Oluline siinjuures on nendele tähelepanu pööramine, mis oligi meie töötoa üks eesmärke.

See oli huvitav teekond, kus kõige enam saime meie kui töötoa läbiviijad areneda, märgata erinevaid sildu. Sildade töötuba aitas leida ka silla Aule ja Ingridi aastatetagusest kokkupuutest.