Vabakutselise võlu ja valu

Suvi on hea aeg koondada oma mõtteid ja mõelda oma tuleviku peale. Miks mitte mõelda ka sellise teema peale nagu vabakutseline. Paljud meist juba täna sisuliselt töötavad vabakutselistena ja paljud kindlasti mõtlevad selle võimaluse peale. Ühelt poolt töötajad ise soovivad vabamat töögraafikut ja oma asjade üle otsustamist, teisalt on ka ettevõtted huvitatud enamast paindlikkusest oma kulude ja mahtude juhtimisel.

Vaatame korraks numbreid. Ligi pooled töötajatest maailmas 2025 aastal töötavad vabakutselistena (1,57 miljardit, 46,7%, allikas : https://www.demandsage.com/freelance-statistics/). Siin on riike, kus vabakutselisena töötamine on peaaegu ainus võimalus. Tabeli tipust topp 5: Nigeeria 95.1%, Kesk-Aafrika Vabariik 93.2%, Tšaad 92.6%, Guinea 91,9%, Somaalia 91.7%). Tabeli lõpust leiame riiklikult töötamist enam reguleerivad riigid: Qatar 0.4%, Kuveit 1.8%, Bahrein 2.7%, Oman 3.7%, Valgevene 4.3%). Aastal 2025 tegeleb 52% Z-põlvkonna tööjõust ja 44% millenniumlaste hulgast vabakutselistena. Ameerika Ühendriikides on vabakutseliste osakaal ligi 40%, ennustuste kohaselt aastaks 2027 ületab see arv poole töötajaskonnast.

Eesti Statistikaamet ei kasuta ametlikus tööjõu uuringus mõistet "vabakutseline". Küll aga on olemas määratlus "iseseisvalt töötavad", mis hõlmab inimesi, kes ei ole seotud töölepinguga, vaid teenivad tulu oma ettevõtluse või teenuste osutamise kaudu. See määratlus võib sisaldada nii vabakutselisi kui ka mikrofirma omanike või ettevõtjaid. Eestis on üle 100 000 e-residendi, kelledest ka suur osa töötavad iseseisvalt. Seda tausta hinnates võib eeldada, et Eestis on kümneid tuhandeid vabakutselisi. Kuna ravikindlustuse saamiseks on vaja teatud sotsiaalmaks tasuda, siis kasutavad vabakutselised FIE, mikrofirma, ettevõtluskonto jms võimalusi

Vabakutselisena töötamine eeldab teatud materiaalset kindlustunnet. Erinevatel elu etappidel on meil erinevad vajadused. Näiteks pangalaenu saamiseks peab sul olema kindel igakuine sissetulek. Materiaalselt kindlustatud ja ka vanemas eas tasub aga kindlasti töötamist vabakutselisena kaaluda.

Päris üksinda on keeruline vabakutselisena toimetada. Meil on tuge vaja nii raamatupidamises, IT valdkonnas ja mahtude suurenemisel ka lisa tööjõudu.

Juba eelmise sajandi lõpus kirjutas Charles Handy Shamrock (eesti keeles ristikhein) organisatsioonist. (Handy, C. The Age of Unreason. Boston: Harvard Business School Press, 1989) Legendi kohaselt olla Iirimaa pastor Patrick selgitanud paganlastele kolmainsuse fenomeni ristikheina lehe abil. Kolm lehte, aga siiski üks. Nii ka Isa, Poja ja Püha Vaimu näol ei ole meil tegemist kolme vaid üheainsa Jumalaga. Püha Patricku päeva 17. märtsi, tema surmakuupäeva 461 m.a.j., tähistatakse pidustuste ja paraadidega mitmes maailma nurgas.

 Nii ka ühe ja sama organisatsiooni töötajad ja funktsioonid jagunevad 3 rühma: tuumik (inglise keeles Core), välja viidud (Outsourced) ja sisse ostetavad (Insourced). Organisatsiooni hoiab koos tuumikmeeskond. Äriliselt mitteolulised funktsioonid tellitakse väljastpoolt. Ja samas peetakse üleval võrgustikku, et vajadusel saaks lisatööjõudu kiiresti ja efektiivselt kasutada. Mitmed teabeorganisatsioonid nagu IKT, konsultatsioon ja koolitus, töötavad sel viisil juba mõnda aega.

Nii nagu kodukontor ei sobi kõigile, ei sobi ka Shamrock organisatsioon kõigile. Usaldus ja lojaalsus on ühed olulisemad omadused sellistes võrgustikes töötamiseks. Ja kui korra oled nende põhimõtete vastu eksinud, on väga raske tagasi reele saada. Kommunikatsioon nii tööandjate kui ka töövõtjate vahel peab olema väga tõhus.

Shamrock organisatsiooni ideid on juba mõnda aega juurutatud. Sellise organisatsiooni idee teadlik arendamine annab meile selgema arusaama meie võimalustest ja ka nõudmistest nii põhikohaga kui ka nn vabakutselistele. Tasub otsida uusi võimalusi paremaks kohanemiseks muutustega.