Koolitaja kui karismaatiline nartsissist




Sattusin hiljuti nägema ühte intervjuud koolitusguruga (niimoodi ajakirjanik teda kutsus), kus sooviti uut raamatut tutvustada. Kogu intervjuu kulus mõnusalt vaid selle guru eraelu probleemidest rääkimisele. Ja mõlemad, nii ajakirjanik kui ka guru nautisid seda. Aga eks see raamat oligi ilmselt selle koolitaja eraelust. Aga mis on ikkagi sellise guru fenomen? Karismaatilisus?


Mäletan Philp Kotleri loengut Tallinnas 2007 aasta kevadel. Uute turundussuundade kõrval tuli jutuks ka juhtimine ja juhid. Tol ajal räägiti Eesti meediaruumis palju karismaatilisusest ja toodi esile karismaatilisi juhte. Ja siis teatas Philip Kotler, et hea juht ei ole karismaatiline. Saal jäi vaikseks… Philip Kotler selgitas, et karismaatiline juht pöörab liiga palju endale tähelepanu, selle asemel, et oma alluvaid arendada. Kuidas on lood koolitajaga?

Karismaatilisust on vaja.

Jah, karismaatilisust on vaja selleks, et sind kuulataks. Karismaatilisus tuleneb sõnast karisma (kr. k jumalik anne). Viitab sellele, et karismaatiline inimene omab mingeid erilisi tunnuseid, mis ei ole omased paljudele teistele ühiskonna liikmetele. Kui aga karismaatilisust kasutatakse vaid oma enese ego upitamiseks, pole alluvale või kliendile sellest kasu. Karismaatilisi juhte tavaliselt armastatakse või vihatakse, külmaks nad inimesi tavaliselt ei jäta. Küllap on nii ka karismaatiliste koolitajatega.

Nartsissismi on vaja

Karismaatilisuse kõrval tuleb koolitaja puhul vaadata ka nartsissismi. Nartsissism tähendab enesearmastust, eneseimetlust. Jah, koolitaja peab olema teatud määral nartsissist, sest muidu ta ei naudiks rühma ees seismist. Nartsissism võib muutuda ka vormilt haiglaslikuks, sellisel juhul on tegemist hälbega.

Karismaatilisuse sümbioos nartsissimiga on ohtlik

Kas koolitajate hulgas on karismaatilisi nartsissiste. Kindlasti, küsimus selles, et mil määral. Need, kes sinna ülemisse otsa pürgivad, teevad kõik selleks, et kuulsust koguda. Ajakirjanikud kutsuvad neid koolitusgurudeks.

Saientoloogia kui karismaatilist nartsissismi toetav koolkond

Saientoloogia on ulmekirjaniku L.Ron. Hubbardi  poolt välja töötatud koolkond. Kas saientoloogia on religioon, filosoofia, eneseabiõpetus või inimeste psüühika mõjutamiseks loodud manipulatiivne ideoloogia, on küsimus. Saientoloogia edendajaks oli organisatsioon U-Man, mis oli väga tuntud Eestis 1990-ndate alguses. Mitmetes riikides oli see keelatud. Eestis suudeti mitmete artiklite mõjul see organisatsioon alguses põranda alla viia ja hiljem ilmselt ka välja suretada. Ma ise tundsin isiklikult selle ideoloogia maaletoojat Eestis ja võin kinnitada, et ta oli selle koolkonna täielik fanaatik. Olen kuulnud ka Eestis saientoloogia kiriku loomise ideest, kus igal pühapäeval jüngrid saaksid jutlust kuulata, et siis nädalakese vastu pidada. Alati leidub inimesi, kellele meeldib kuulata guru tõde ja saada seeläbi vastused kõikidele oma küsimustele. Ise mõtlemine on palju keerulisem.

Kokkuvõtteks

Kindlasti on koolitajal vaja nii karismaatilisust kui ka nartsissismi. Kuid neid tuleb õigesti doseerida koolituse eesmärke silmas pidades. Ja kui natukenegi kriitilisemalt jälgida koolitaja juttu, saab aru, kuhu ta sihib.

See artikkel on avaldatud EPALE lehel

Populaarsed postitused sellest blogist

Innovatsiooni 35 aastat Eestis, 65 maailmas

Kujutis
Kas pikemalt tegutsenud ettevõtted on innovaatilised? Kindlasti, sest muidu ei suudaks nad turul tegutseda.Tänapäeva kirevas keskkonnas on usaldus oluline valuuta. Ühepäeva liblikaid ja kurikaelu on täna turul palju. Äri edukus sõltub paljuski õigete partnerite ja klientide valikust.  See artikkel annab subjektiivse ülevaate mitte ainult ühe organisatsiooni arengutest Eestis viimase 35 aasta jooksul, vaid ka üldisematest seostest koolituse-konsulteerimise ja müügi-juhtimise arengutega. Tuleviku paremaks prognoosimiseks ja planeerimiseks on oluline mõista ka varem toimunut. Mercuri International loodi 1960. aastal Rootsis.   Aastate jooksul on Mercuri International kasvanud ülemaailmseks ettevõtteks, mis tegutseb enam kui 50 riigis. Ettevõte keskendub müügitulemuste parandamisele, pakkudes kohandatud koolitusprogramme ja strateegilist nõustamist. Eestis alustas Mercuri 1990 aasta 1. juunil. Olen sellest ajast saati olnud Mercuris pidades erinevaid ameteid; konsultant, maa tege...
Loe edasi »

Uue B2B kliendi (tagasi)võitmine

Kujutis
Uue B2B kliendi (firmalt firmale, ingl k  Business to Business ) definitsioon sõltub müügiettevõtte müügimudelist ja -strateegiast. Tegemist võib olla nii täiesti uue kliendiga, kes ei ole meilt kunagi ostnud, kui ka kliendiga, kes on varem ostnud, kuid kellega koostöö on katkenud. Sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja ettevõtte otsustest võib kliendi staatuse muutumine „uueks kliendiks“ toimuda näiteks ühe, viie või ka kümne aasta möödudes. Samuti võib klient olla ostev klient ühe toote- või teenusegrupi lõikes, kuid teise puhul käsitletav uue kliendina – juhul, kui me oleme selle nii defineerinud. Uue B2B kliendi võitmine on täna aktuaalne teema Tänases väljakujunenud turuolukorras ei ole kuigi palju nn vabu kliente. Uute lahenduste leidmine, mida turul veel ei pakuta, muutub järjest keerulisemaks. Enamikul klientidest on juba tarnijad olemas ning meie ülesanne on selgelt ja veenvalt esile tuua oma konkurentsieelised. Ka uute lahenduste pakkumisel tuleb klienti veenda, miks just meie o...
Loe edasi »

Õppimise ja koolitamise muutus käesoleval kümnendil.

Kujutis
Arutasime Tallinna Ülikooli dotsendi Halliki Põldaga Äripäeva raadio saatejuhi Katre Savi juhtimisel teemal: Õppimise ja koolitamise muutus käesoleval kümnendil. Taskuhääling järelkuulatav: https://www.aripaev.ee/raadio/episood/muudatusi-tais-kumnend-on-pooranud-pea-peale-arusaama-koolitaja-rollist Allpool minu mõtted antud teemal. Viimasel ajal on nii õppimises ja ka koolitamises toimunud olulisi muutusi. Koroona aeg sundis meid tehnoloogiat arendama ja kasutamisharjumusi muutma. Kuid mitte ainult.  Muutused on olnud ka kultuurilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised. Veebikohtumised, e-õpe, sotsiaalkeskkonnad, tehisaru on saanud meie igapäeva osaks. Allpool vaatame mõningaid trende täiskasvanute õppimises ja koolitamises käesoleval kümnendil. 1.    Elukestev õpe: 20-40 Koolis käime kuni 20 aastat (12 aastat algkooli, 5 aastat kõrgkooli, 3 aastat doktoriõpet) ja pärast seda töötame vähemalt 40 aastat. Seda 40 aastat ainult töötades enam hakkama ei saa, tuleb pideval...
Loe edasi »