Virtuaalkonsultant

Virtuaalmaailm saab eksisteerida vaid siis, kui reaalmaailm toimib. Kui enam süüa ei ole ja lihtsalt külmud ära, pole ka virtuaalmaailmasse enam asja.

Tundub, et omamoodi virtuaalmaailm on ka konsultatsiooniärisse jõudnud. Võib kahtlemata väita, et on lausa omaette valdkond EU rahade pööritamine. Projektikirjutajad küsivad ühe suuremaid summasid ja nende käibed kasvavad kiiresti.

Muret tekitab, et nad esinevad üha enam kui edukad konsultandid ja saavad üha enam pildile nii klientide kui ka raha jaotajate silmis. Samas klient oma reaalsete vajadustega jääb üha enam tahaplaanile. Raha jaotavad organisatsioonid koos nn virtuaalkonsultantidega otsustavad, kuhu ja kellele raha jaotada.

Nii ongi tekkinud meil uus professioon, mida võiks nimetada virtuaalkonsultandiks. Oskab saada raha ja kulutada nii, et reaalse eluga pistmist ei ole. Kuigi jah, tema enda sissetulek on olemas ja selle kaudu mõjutab ka kindlasti kogu tarbimist, nii nagu ka bittide-baitide virtuaalmaaailmas. Samas ei saa selline tegutsemine jätkusuutlik olla ilma reaalmajanduse kasvuta. Ja täna see kasv ei ole piisav.

Siit ka rahajaotajate soov ise otsustada, mida kliendid soovivad, ise otsustada, milline konsultant teenust osutab. Järgmine samm, mida on ka avalikult kuulutatud, on võtta ise tööle konsultandid, kes jaotatud raha ka kulutavad.

Kui me soovime, et raha jõuaks abivajani, peame selle ka abivajale andma. Ehk klient peab saama ise otsustada, mida ja kellega ta soovib arendada. Ma ei usu, et virtuaalkonsultantidest Eestile abi oleks. Aga täna nad endiselt ruulivad ja rahajaotajad sekkuvad otseselt tururegulatsiooni.