Guru argument?!

Kas guru teenuste või nime kasutamine on müügiargument?

Tuntud prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu räägib kapitali vahetusest ehk kuidas sotsiaalset kapitali on võimalik vahetada  näiteks kultuur- või sümboolse kapitali vastu. Kas kellegi teise tuntuse ostmise kaudu on võimalik enam äri ajada? Kas gurude tuntusele apelleerides müük kasvab? Kas gurudele makstud raha on võimalik vahetada kliendilt saadud raha vastu?

Täna ühe Eestis tuntud panga privaatpanganduse  hommikukohvil lühikeses u 5 min kestvas avakõnes tehti tagasivaade privaatpanganduse 15 aastasele ajaloole. Selles lühikeses ettekandes peeti vajalikuks ära mainida ühe koolitusguru teeneid privaatpanganduse akadeemia koolitajana. 15 aasta jooksul on kindlasti ka teisi koolitajaid olnud, kuid neid ei mainitud.  Ja ei saa salata ka tõsiasja, et tegi meele kurvaks küll, kui konkurenti kiidetakse u 400 Eesti varaka inimese ees.

Kui isiklik solvumine kõrvale jätta ja asja laiemalt vaadata, siis avastasin, et teisi müügiargumente ei olnudki. Võib-olla see 15 aastat, aga see on enamikel pankadel olemas. Nii et kõlama jäi müügiargument stiilis, osta minult, sest mina ostan gurult.

Kõik gurud on kahlemata karismaatilised isikud. Karismaatiliste isikute probleem on selles, et nendelt ei õpita, vaid neile järgitakse ja neid jäljendatakse  sageli ka pimesi. Nii nagu üldse gurusid, neid kas armastatakse või vihatakse – külmaks ei jäta nad kedagi. Kui jünger usub oma gurusse, siis ta ka levitab seda usku. Mis selles siis halba on? Või ikkagi on siis ärieetika probleem olemas?

Ajakirjandus reeglina ülistab karismaatilisust ja gurusid. Põhjus on selge, see ju müüb. Kes viitsiks kuulata põhjalikke ja sisulisi väitlusi, populistlik lahmimine tõstab enam reitingut. .Kui Kotler oma esinemisel Tallinnas mõni aasta tagasi väitis, et head juhid ei ole karismaatilised, jõudis see arutelu korraks ka  meediasse, aga vaibus seejärel üsna ruttu.

Kas see guru argument on ikka müügiargument? Kas see annab lisaväärtust oma toodete ja teenuste müümisel? Kas antud pank kasutab seda argumenti kui ametlikku müügiargumenti või on see pigem selle konkreetse jüngri tõsimeelne usk, mida on vaja igal sobival hetkel kuulutada? Usk gurusse nagu igasugune usk ei vaja tõestust. Sa lihtsalt usud ja kõik. Kui see argument ei ole antud panga ametlik seisukoht, kas siis on eetiline sellises kohas sellisel viisil oma usku levitada?

Siin tekib veel ka teine küsimus.  Kas selle usu levitamine suure rahvahulga ees oli selle jüngri enda initsiatiiv või guru poolt tehtud ajupesu? Siin tuleb juba järgmine ärieetika vaatenurk mängu. Ehk kas guru müübki ennast teadlikult niimoodi?

Aga eks lõpuks aeg annab arutust ja kliendid otsustavad. Kuigi jah, nõuka aeg kestis umbes pool sajandit. Aga siiski, hoidkem oma meeled valla ja olgem avatud uutele ideedele. Usk iidolitesse, gurudesse jms pimestab ja kärbib meie mõtlemist.