kaido vestberg

Veebikohtumised kui uus normaalsus. Koolitustest lastele ja täiskasvanutele üle veebikeskkonna on täna saamas uus reaalsus. Eriolukorra lõppemisega jääb ikka üles risk nakatuda ja seda veel ilmselt pikaks ajaks. Aga isegi, kui enam mingit riski poleks, on meil tekkimas uus harjumus ja ka võimalus. Kuna oma lähedastega ei ole võimalik näost-näkku suhelda, on tavaline telefonikõne asendumas videokõnega. Pikad lennukireisid ja hotelli arved on asendumas veebikoosolekutega. Sama trend on märgatav ka täiskasvanute koolitamisel ja nõustamisel. Veebikoolitus on tulnud, et jääda. Minu koolitaja kogemuse algusaastad ulatuvad enam kui 30 aasta tagusesse aega. Sel ajal olid paljud koolitused 3-5 päevased, hotellides koos mõnusate vestlusringidega õhtuti. Esimene tagasilöök tuli Vene kriisi ajal 1998 aastal. Siis hakati koolituste pikkusi vähendama ja hotellide arvelt kulusid kokku hoidma. 2009 aasta majanduskriisi ajal muutsid paljud koolitajad oma ärimudelit nn Shamrock organisatsiooni ...

Mida kliendid räägivad? ·         Meil pandi uusmüügi osakond kinni, kuna uut müüki täna pole võimalik teha. ·         Meie firmas oli juba mõnda aega otsustatud minna üle distantsilt müügile, antud pandeemia ainult kiirendab seda protsessi. Kahe erineva kliendi otsus lähtuvalt hetkeolukorrast. Erinevates segmentides on olukord erinev. Kindlasti ei saa me kritiseerida neid otsuseid, vaid tuleb tõdeda, et on valitud erinevad strateegiad. Karu või hundi strateegia Tinglikult võiks neid strateegiad nimetada loomade järgi, kes valmistuvad raskeks ajaks ehk talveks. Karu läheb talveunne, kasutades selleks eelnevalt kogutud rasvavarusid. Kui on firmal võimalus on tegevus külmutada ja jääda paremaid aegu ootama, siis miks mitte. Siin on küll olemas oht, et mis siis, kui konkurendid seda aega enda kasuks ära kasutavad. Teine võimalus on nn hundistrateegia, kus raskel ajal kogunetakse karjadesse, et koos sa...

Koolitusmahud II kvartalis vähenevad 50-100%. Plaanitakse palkasid vähendada, sundpuhkusele saatmist ja inimesi vallandada. Selline pilt kangastub Eesti koolitus- ja konsultatsioonifirmade liidu poolt oma liikmete hulgas läbi viidud kiirküsitluse tulemustest. Juba täna võib öelda, et selle eriolukorra mõju ei ole mitte ainult II kvartalile. Suvi on alati olnud tagasihoidlikum koolitamise aeg ja sügisel on ilmselt klientidel palju tegemist oma haavade lakkumisega. Nüüd on aega koolitamiseks? Täna on kuulda väljaütlemisi, et eriolukord on hea õppimiseks. Kui on aega, siis iseseisvaks õppimiseks küll, kuid kuidas on lood ärivaldkonna koolitajatega. Teatavasti ärivaldkonnas sõltume klientidest ja rahavoogudest. Siin ei saa lihtsalt seadusest tulenevalt inimeste palkasid tõsta. Mida tihedam konkurents ja efektiivsem majandus, seda suuremaid ootusi esitatakse ka koolitajale. Kui on oluline teema, siis leitakse ka aega. Aga nii koolitaja saamatusest kui ka kliendi oskamatusest kahju...

Eriolukord kehtestab piirangud näost-näkku kohtumistele.   Tavapärased müügikohtumised tuleb edasi lükata, et vältida riskide võtmist. Siinjuures tuleb taaskord eristada müümist teenindamisest. Kui klient midagi soovib , näiteks isikukaitsevahendeid või WC paberit, tuleb talle seda loomulikult anda ja seejuures on võimalik ka mõningatel juhtudel lisamüüki teha. Otsene suhtlemine tuleb viia siinjuures minimaalseks. Majandussektorite lõikes on olukord erinev.   On kindlasti teatud sektorid, mis vähemalt esialgu jätkavad tööd nagu ehitus, logistika, toidukauplused, toiduainetööstus, sotisaalhoolekanne. Kuid on ka valdkondi, kus tagasilöögid on märksa suuremad nagu turism, restoranid-baarid, kulutuuriüritused ja ka koolitus-konsultatsioon. Teatud valdkondades toimub vilgas töö edasi, kuid müümine on piiratud. Nii näiteks arstid kirjutavad endiselt retsepte, aga nendele müümine tavavisiitide kaudu on piiratud. Autokindlustusi teeme endiselt, kuid B2B kohtumised sel tee...

Sattusin hiljuti nägema ühte intervjuud koolitusguruga (niimoodi ajakirjanik teda kutsus), kus sooviti uut raamatut tutvustada. Kogu intervjuu kulus mõnusalt vaid selle guru eraelu probleemidest rääkimisele. Ja mõlemad, nii ajakirjanik kui ka guru nautisid seda. Aga eks see raamat oligi ilmselt selle koolitaja eraelust. Aga mis on ikkagi sellise guru fenomen? Karismaatilisus? Mäletan Philp Kotleri loengut Tallinnas 2007 aasta kevadel. Uute turundussuundade kõrval tuli jutuks ka juhtimine ja juhid. Tol ajal räägiti Eesti meediaruumis palju karismaatilisusest ja toodi esile karismaatilisi juhte. Ja siis teatas Philip Kotler, et hea juht ei ole karismaatiline. Saal jäi vaikseks… Philip Kotler selgitas, et karismaatiline juht pöörab liiga palju endale tähelepanu, selle asemel, et oma alluvaid arendada. Kuidas on lood koolitajaga? Karismaatilisust on vaja. Jah, karismaatilisust on vaja selleks, et sind kuulataks. Karismaatilisus tuleneb sõnast karisma (kr. k jumalik anne). Viita...

Ühe konsultandi soovitus suure firma tippjuhile: mine üksikule saarele, otsi tegevusjuhiseid. Päev 1: leba liival ja kuula mere kohinat. Päev 2: jaluta metsas ja kuula linnulaulu … Miks on nii juhtunud, et ise enam sellest rattast välja ei saa? Miks peab maksma konsultandile selliste nõuannete eest? Palverännakud, ärksameelsuse treenimine (mindfullness), üksinda pimedas kambris istumine, esoteerika, kristallkuulid, eneseabi, saientoloogia, alternatiivmeditsiiin, kootsid, superviisorid, mentorid. See on vaid lühike nimekiri teemadest, mis üha enam populaarsust koguvad. Ilmselt ka psühholoogide ja psühhiaatrite järjekorrad kasvavad. Tore, et on erinevaid võimalusi. Jätame seekord vaatamata teadmispõhise ja arvamuspõhise lähenemise erinevuse ja lahterdamise. Keskendume selle nähtuse põhjuste otsimisele. Miks see nii on? Kindlasti on see märk üldisest heaolu kasvust. Inimestel pole enam füüsiliste vajaduste rahuldamiseks (toit, soe) vaja pingutada. Samas on see ka märk infomüra...

Sellise küsimusega äsja pöördus Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) poole üks koolitaja. Seda on ka varem küsitud ja mitmed meist KFL-ist on jäänud vastamisega kimbatusse. Kliendi aspektist on olnud palju emotsionaalseid arutelusid teemal üksikisik versus organisatsioon. Vaatame seda nüüd koolitaja aspektist ja proovime siin üheskoos selgust saada. KFL ühendab organisatsioone . Eraisikutest koolitajate ühendusi on mitmeid, organisatsioone ühendavaid selles valdkonnas on Eestis täna vaid üks. Kuidas siis ikkagi määratleda ennast organisatsioonina või pigem ükskoolitajana? Vastus on tegelikult lihtne, st sõltub sellest, mida sa müüd. Kui sa müüd vaid ennast, siis nii sind ka teatakse ja kui sind enam ei ole koolitusturul, siis selle teemaga on kõik. Kui sa müüd pigem organisatsiooni, siis sa muretsed ka selle pärast, mis juhtub siis, kui sind hetkel või pikemas perspektiivis ei ole. Kui klient ootab näiteks konkreetset rokkstaari (ka koolitustel on muusikud ...