Üksikkoolitaja või organisastioon?

Sellise küsimusega äsja pöördus Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) poole üks koolitaja. Seda on ka varem küsitud ja mitmed meist KFL-ist on jäänud vastamisega kimbatusse. Kliendi aspektist on olnud palju emotsionaalseid arutelusid teemal üksikisik versus organisatsioon. Vaatame seda nüüd koolitaja aspektist ja proovime siin üheskoos selgust saada.

KFL ühendab organisatsioone. Eraisikutest koolitajate ühendusi on mitmeid, organisatsioone ühendavaid selles valdkonnas on Eestis täna vaid üks. Kuidas siis ikkagi määratleda ennast organisatsioonina või pigem ükskoolitajana?

Vastus on tegelikult lihtne, st sõltub sellest, mida sa müüd. Kui sa müüd vaid ennast, siis nii sind ka teatakse ja kui sind enam ei ole koolitusturul, siis selle teemaga on kõik. Kui sa müüd pigem organisatsiooni, siis sa muretsed ka selle pärast, mis juhtub siis, kui sind hetkel või pikemas perspektiivis ei ole. Kui klient ootab näiteks konkreetset rokkstaari (ka koolitustel on muusikud ja muud meelelahutust pakkujad populaarsed), siis keegi teine teda ei saa asendada. Kui klient ootab oma organisatsiooni ja inimeste arendamist teatud teemal ja viisil, siis häirib teda teadmine, et koolitaja on murdnud jalaluu suusatamisel ja koolitus jääb ära.

Organisatsioon saab garanteerida kvaliteeti. KFL ja Haridus ja Teadusministeeriumi (HTM) esindajate kohtumistel oleme seda teemat mitmeid kordi käsitlenud ja päädinud teadmisega, et kvaliteeti saab tagada siiski vaid organisatsioon. Organisatsioon saab leida asendaja koolitajale, keda mingil põhjusel enam ei ole. See eeldab aga organisatsiooni ülesehitust selliseks juhtumiks. HTM poolt tellitud Eesti Kutse- ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kvaliteedimärki täiendkoolituses on otsustatud anda vaid organisatsioonile, mitte üksikisikule. Samas on valdav enamus täiendkoolitust pakkuvatest üksikkoolitajatest olemas oma juriidiline keha, mille kaudu arveid esitada. Kas need kõik on siis koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonid? Ei ole. Tänapäeval ei saa organisatsiooni tunnuseks pidada vaid juriidiliselt registreeritud de iure keha. Muide, see teema on üleval ka mitmetes teistes valdkondades nagu näiteks ehitustarvete projektimüük, tarbekaupade hulgimüük jms.

Üksikkoolitaja ja organisatsiooni teemad on erinevad. Üksikkoolitajat huvitab eelkõige tellimuste saamine, juurdepääs materjalidele jms. Organisatsioonid maadlevad teemadega nagu koolitajate lojaalsus, kvaliteet, eetika, intellektuaalse omandi kaitse jms. Kindlasti on ka palju kattuvaid teemasid, aga rõhuasetused siiski on erinevad.

Kokkuvõtteks. Vastus küsimusele „koolitaja või organisatsioon?“ sõltub eesmärgist, mida soovitakse saavutada. Kui organisatsioon on vahend üksikkoolitaja asjaajamisel, siis seda pole mõtet de facto organisatsioonina käsitleda ja KFL-i poole ei tasu vaadata. Kui eesmärgiks on üles ehitada organisatsioon, millel on väärtus ka peale üksikkoolitaja lahkumist koolitusturult, siis räägime organisatsioonist de facto ja tasub mõelda KFL-iga liitumise peale.

Autorist

Kaido Vestberg on Mercuri International Eesti juhtiv partner, täiskasvanute koolitaja (kutse 7. tase) ja ärikonsultant, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse esimees, Eesti täiskasvanuhariduse veebikeskkonna (EPALE) saadik, täiskasvanute koolitajate kutsekomisjoni liige, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri täiskasvanuhariduse nõukoja liige,