Aja asemel juhi tegevusi

Ühe Eestis tuntud müügifirma personalijuht pöördus meie poole sooviga saada pakkumine aja juhtimise kursuse korraldamiseks selles firmas. Võtsime temaga ühendust täpsustamaks tagamaid pakkumise tegemiseks. Peagi selgus, et tegemist on eelkõige müügiinimestega ja meil oma küsimustele vastuste saamiseks tuleb müügijuhi poole pöörduda. Müügijuhiga vesteldes selgus, et küsimus ei ole niivõrd müügiinimeste enda aja organiseerimises, kuivõrd kogu töö korraldamises antud firmas. Seda nii suhtlemisel klientidega kui ka firmasiseses töökorralduses lao, logistika ja teiste allüksuste vahel. Sellest kontaktist sai alguse suurem konsultatsiooniprojekt, kus tehti mitmeid ümberkorraldusi nii firma orgstruktuuris kui ka töötamise viisides, sh müügiprotsesside optimeerimine. Antud firma juhtkond leiab tagantjärele, et ka aja kasutamine firmas on oluliselt paranenud. Samas aja juhtimisest me projekti käigus üldsegi ei rääkinud. Nii et aja juhtimine antud firmas paranes oluliselt hoopis teiste valdkondade arendamise kaudu.
Usun, et ülal kirjeldatud juhtumeid võib mitmeid leida. See aja juhtimise arendamise küsimus lahenes kasulikult kliendile tänu tema poolsele avatusele. Kahjuks mitte alati pole firmade võtmeisikud nii avatud oma arenguvajaduste kirjeldamisel.
Julgen väita, et enamikel juhtudel, kui räägitakse aja juhtimise parendamisest, on lahendus kusagil mujal. Kui töötaja ei oska tulemust enam mõjutavaid tegevusi välja tuua, leidub võti ilmselt oma tegevuste ja tulemuse vaheliste seoste selgitamises, mitte aga aja juhtimise süsteemide kasutusele võtmises.
Aja seisukohast oleme kõik võrdsed, meil kõigil on kasutada 24 tundi ööpäevas. Küsimus ei ole selles, kuidas seda 24 tundi juhtida, vaid mida selle 24 tunni jooksul teha. Me otsustame, milliseid tegevusi, kuidas ja ka kui kaua me selle aja jooksul teeme.
Ülaltoodust lähtuvalt võiks esitada küsimuse, kas aega üldse saab juhtida. See, et ööpäevas on 24 tundi, ei sõltu mitte ajast enesest, vaid meie klassifikatsioonist, mille aluseks on maakera tiirlemise kiirus. Teoreetiliselt võiks ju maakera ja muid planeete kiiremini või aeglasemalt liigutada ja sellega siis ka näiteks ööpäeva pikkust mõjutada. Aga sel pole mingit pistmist aja juhtimisega. Aega sellised tegevused ei mõjuta.
Nii et aja juhtimine kui valdkond, sh ka suhteliselt populaarsed kursused on tegelikult paljuski pseudoküsimus. Me räägime selle valdkonna all tegelikult väärtushinnangutest, eesmärkide püstitamisest, tegevuste selekteerimisest, töötamise efektiivsusest jms. Aga kõigil neil küsimustel on pigem seos konkreetse isiku ja tema tõekspidamistega või tema tööülesannetega, aga mitte aja kui sellisega.
Nii et aja juhtimise asemel tasuks enam mõelda oma tegevustele, miks, kui palju ja kuidas me neid teeme. Tegevusi me saame juhtida, aega aga mitte. Juhtigem seda, mida saab juhtida.
Artikkel avaldatud Äripäevas 23. veebruar 2003

Populaarsed postitused sellest blogist

Innovatsiooni 35 aastat Eestis, 65 maailmas

Kujutis
Kas pikemalt tegutsenud ettevõtted on innovaatilised? Kindlasti, sest muidu ei suudaks nad turul tegutseda.Tänapäeva kirevas keskkonnas on usaldus oluline valuuta. Ühepäeva liblikaid ja kurikaelu on täna turul palju. Äri edukus sõltub paljuski õigete partnerite ja klientide valikust.  See artikkel annab subjektiivse ülevaate mitte ainult ühe organisatsiooni arengutest Eestis viimase 35 aasta jooksul, vaid ka üldisematest seostest koolituse-konsulteerimise ja müügi-juhtimise arengutega. Tuleviku paremaks prognoosimiseks ja planeerimiseks on oluline mõista ka varem toimunut. Mercuri International loodi 1960. aastal Rootsis.   Aastate jooksul on Mercuri International kasvanud ülemaailmseks ettevõtteks, mis tegutseb enam kui 50 riigis. Ettevõte keskendub müügitulemuste parandamisele, pakkudes kohandatud koolitusprogramme ja strateegilist nõustamist. Eestis alustas Mercuri 1990 aasta 1. juunil. Olen sellest ajast saati olnud Mercuris pidades erinevaid ameteid; konsultant, maa tege...
Loe edasi »

Uue B2B kliendi (tagasi)võitmine

Kujutis
Uue B2B kliendi (firmalt firmale, ingl k  Business to Business ) definitsioon sõltub müügiettevõtte müügimudelist ja -strateegiast. Tegemist võib olla nii täiesti uue kliendiga, kes ei ole meilt kunagi ostnud, kui ka kliendiga, kes on varem ostnud, kuid kellega koostöö on katkenud. Sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja ettevõtte otsustest võib kliendi staatuse muutumine „uueks kliendiks“ toimuda näiteks ühe, viie või ka kümne aasta möödudes. Samuti võib klient olla ostev klient ühe toote- või teenusegrupi lõikes, kuid teise puhul käsitletav uue kliendina – juhul, kui me oleme selle nii defineerinud. Uue B2B kliendi võitmine on täna aktuaalne teema Tänases väljakujunenud turuolukorras ei ole kuigi palju nn vabu kliente. Uute lahenduste leidmine, mida turul veel ei pakuta, muutub järjest keerulisemaks. Enamikul klientidest on juba tarnijad olemas ning meie ülesanne on selgelt ja veenvalt esile tuua oma konkurentsieelised. Ka uute lahenduste pakkumisel tuleb klienti veenda, miks just meie o...
Loe edasi »

Õppimise ja koolitamise muutus käesoleval kümnendil.

Kujutis
Arutasime Tallinna Ülikooli dotsendi Halliki Põldaga Äripäeva raadio saatejuhi Katre Savi juhtimisel teemal: Õppimise ja koolitamise muutus käesoleval kümnendil. Taskuhääling järelkuulatav: https://www.aripaev.ee/raadio/episood/muudatusi-tais-kumnend-on-pooranud-pea-peale-arusaama-koolitaja-rollist Allpool minu mõtted antud teemal. Viimasel ajal on nii õppimises ja ka koolitamises toimunud olulisi muutusi. Koroona aeg sundis meid tehnoloogiat arendama ja kasutamisharjumusi muutma. Kuid mitte ainult.  Muutused on olnud ka kultuurilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised. Veebikohtumised, e-õpe, sotsiaalkeskkonnad, tehisaru on saanud meie igapäeva osaks. Allpool vaatame mõningaid trende täiskasvanute õppimises ja koolitamises käesoleval kümnendil. 1.    Elukestev õpe: 20-40 Koolis käime kuni 20 aastat (12 aastat algkooli, 5 aastat kõrgkooli, 3 aastat doktoriõpet) ja pärast seda töötame vähemalt 40 aastat. Seda 40 aastat ainult töötades enam hakkama ei saa, tuleb pideval...
Loe edasi »