kaido vestberg

Täna kuulsin üllatusena kliendi käest, et meie endine töötaja õigustab varastatud koolitusmaterjalide kasutamist väitega, et ta ise on neid materjale välja töötanud. Selguse mõttes olgu kohe öeldud, et selliseid juhtumeid ebaeetiliselt käitunud konsultantidega on Mercuri 25 aastase ajaloo jooksul olnud kaks. Jättes kõrvale asjaolu, et rahvusvahelise firmana saame enamus materjale rahvusvahelisest tootearenduskeskusest, on alati teatud materjalid tehtud ka kohaliku koolitaja poolt. See endine töötaja on ilmselt unustanud, et ta lepingus on mustvalgel kirjas, et Mercuris töötamise ajal väljatöötatud materjalid on Mercuri omand. Kui antud endisele töötajale võib lihtsalt kaasa tunda, teeb murelikuks pigem antud arusaama levimine ühiskonnas. Ilmselt nõukaaegne haltuura tegemine on paljudele meist veel veres. Tundub iseenesestmõistetav, et tööandja käest igakuist täistööaja palka saades, tegeleme oma äridega. Edukaks töötegemiseks loetakse pigem olukorda, kus töötatakse maksimaalselt...

„Ma räägin teile oma loo“ Igal firmal peab olema oma lugu“ .. Koolitustel, konverentsidel, turunduse sõnumites ja ilmselt veel mitmetes kohtades soovitatakse rääkida lugusid ehk narratiive. Ma ei ole teab mis aktiivne konverentside külastaja, osalen üldjuhul vaid siis, kui mind on esinema kutsutud. Viimasel konverentsil juba tundus, et on tegemist teatud mustriga. Enamik esinejatest jutustas lugusid. Osaledes enam kui 10 aastat tagasi Hankeni juhtimisprofessori Karl-Erik Sveiby ja aborigeenist kunstniku Tex Skuthorp kursusel, tundus lugude jutustamine koolitustel päris huvitav ja uudne idee. Aborigeenid kasutasid palju erinevaid lugusid ja ka joonistusi oma elutarkuse edasi andmisel põlvest põlve. Sveiby ja Skuthorp on koos kirjutanud ka raamatu Treading Lightly . Kas nende lugude jutustamine ikka annab täna oodatud lisaväärtust? Emotsioon ärgitab mälu, seepärast võib-olla jääb ka paremini meelde. Kuid mida annab ühe konkreetse juhtumi mäletamine? Kunst lähtub üksikust, sh...

Coachingu sessiooni käigus kurdab tegevjuht: „Tal on head müügitulemused, ta on parim müüja. Ta on töökas, teeb pikki tööpäevi ja tegeleb klientidega. Samas ei luba mitte kellelgi teisel oma klientidega isegi mitte rääkida. Süüdistab firmat, et tööle pühendumine on takistanud elukaaslase leidmist. Ta rikub suhted ära ka teiste töötajatega. Tal on kõrgem palk teistega võrreldes, ametiauto ja muud tingimused teistest paremad. Ta ei aktsepteeri minu juhtnööre. Nüüd sain teada, et kandideerib teisele tööle. Mida teha?“ Paljudele meist tuttav tunne. Kas pole? Kes meist ei sooviks olla supermüüja! Olla tähelepanu keskmes, alati esireas, keda imetletakse ja ihaldatakse. Kas müügijuhile on supermüüja õnnistuseks? Enne ülaltoodud küsimusele vastamist, vaatame supermüüjat lähemalt. Supermüüja portree kirjeldamisel on kindlasti erandeid. On olemas töökaid müüjaid, kes usinasti tegutsedes on selle tiitli auga ära teeninud. Kuid on olemas kindlasti ka negatiivseid kangelasi....

„Kui varem pakuti koolitust, siis nüüd supervisiooni.... Supervisioon on midagi enamat kui coaching... Supervisioon on hoopis enne coachingut ja tähendab järelvalet, suunamist .... Mina teen coachingut ja supervisioonist ei tea midagi ... Mentor vastutab vaid mentee eest ... Mentori sessioone saab vabalt ka üle skype vms sellise teha ...“ Need mõtted on pärit eilselt Supervisiooni ja Coachingu TREFFilt, kus osalesin ja esinesin ka oma mõtteavaldusega http://www.slideshare.net/kaido_vestberg/150211-supervisioon-ja-coaching-kv-print Sellel konverentsil veidi alla sajast osalejast leidsin vaid nelja äriorganisatsiooni esindajad, ülejäänud olid kõik koolitajad-konsultandid ise või avalik-õiguslike organisatsioonide esindajad. Enda kogemusele baseerudes võib vist öelda, et koolitajatele-konsultantidele oli see üks huvitav ja ka kasulik päev. Vesteldes pärast äriorganisatsioonide esindajatega, jäi kõlama mõte, et kui enne oli pilt segane, siis nüüd läks veelgi segasemaks. K...

Ajakirjanik küsis ühe artikli tarvis küsimuse: mis tagab tänasel koolitusturul konkurentsivõime?  Vastasin pikalt mõtlemata: a lguses eelkõige MÜÜK, siis KVALITEET ja seejärel sarnased VÄÄRTUSED . Müük Koolitaja-konsultandina sa ei saa ennast tõestada enne, kui sa ei ole ennast ära müünud. Müüa on vaja ka tasuta teenuse pakkumiseks ja mõnikord on see isegi keerulisem. Täna on koolitusturul erinevatel andmetel 3000 kuni 5000 koolituse pakkujat ja kindlasti ei ole kerge sealt silma paista. Oma teenuste pakkumiseks tuleb mida kõike kokku lubada. Aga mida kõike võib just saada hukatuslikuks järgmisel etapil. Kvaliteet Uuema tõlgenduse järgi mõistetakse kvaliteedi all lubaduste ja vajaduste vastavust kogemustele. Kui varem räägiti kvaliteedi definitsiooni juures vaid lubaduste vastavusest kogemustele, siis vajadus on siin lisandunud. Praktikas tähendab see seda, et projekti keskel ütleb klient, et ta ootas hoopis midagi muud. Diagnoosi panek on mõnikord olulisem ravimisest endast...

Täna ühel kohtumisel tuntud firma juhatuse liikmetega öeldi välja mõte, et CRM ( Customer Relationship Management  ehk klientide juhtimise andmebaas) on nagu Ebola viirus. See nakkab ja võib olla tappev. Tegelikult tuleb nõustuda mõlema väitega. CRM on nakkav Majanduses toimiv nõuab efektiivsust, seda nii tõhususe ( efficiency ) kui ka mõjususe ( effectiveness ) mõistes. Me ei saa üle ega ümber soorituse juhtimisest ( Performance Management ). Vaid tegevusi kirja pannes, neid analüüsides ja planeerides on võimalik olla efektiivsem. Juhtida saab vaid tegevusi / protsesse, mitte objekte, teada-tuntud tõde küberneetikast. Lisaks on CRM muidugi ka vahend ebaeetiliselt käituvate kolleegide vastu. Võtmekliendihaldus, kategooriajuhtimine, meeskonnamüük ja paljud teised uued suunad müügis ei ole lihtsalt teostatavad ilma CRM-i täitmiseta. Seepärast on CRM lai levik / nakkus täna ka Eestis täiesti mõistetav. CRM on tappev Eriti tappev võib see olla nn tähtmüüjatele, kes on pikka ...