Haltuurat imestades

Täna kuulsin üllatusena kliendi käest, et meie endine töötaja õigustab varastatud koolitusmaterjalide kasutamist väitega, et ta ise on neid materjale välja töötanud. Selguse mõttes olgu kohe öeldud, et selliseid juhtumeid ebaeetiliselt käitunud konsultantidega on Mercuri 25 aastase ajaloo jooksul olnud kaks. Jättes kõrvale asjaolu, et rahvusvahelise firmana saame enamus materjale rahvusvahelisest tootearenduskeskusest, on alati teatud materjalid tehtud ka kohaliku koolitaja poolt. See endine töötaja on ilmselt unustanud, et ta lepingus on mustvalgel kirjas, et Mercuris töötamise ajal väljatöötatud materjalid on Mercuri omand.

Kui antud endisele töötajale võib lihtsalt kaasa tunda, teeb murelikuks pigem antud arusaama levimine ühiskonnas. Ilmselt nõukaaegne haltuura tegemine on paljudele meist veel veres. Tundub iseenesestmõistetav, et tööandja käest igakuist täistööaja palka saades, tegeleme oma äridega. Edukaks töötegemiseks loetakse pigem olukorda, kus töötatakse maksimaalselt pool ajast ja ülejäänud aeg tegeldakse muude äridega. Pühendumuse kolmandat astet iseloomustab töötaja soov teha ka neid tegevusi, mida temalt otseselt ei oodata. Selliseid töötajaid võib tikutulega taga otsida ja neid ei koondata.

Olen kuulnud väidet, et 8 tundi olen tööandja juures ja oma isikliku ajaga teen, mida taha. Näiteks sõidan öösel taksot. Kas mitte sel juhul nn põhitöö ei kannata? Normaalne töötegemine on kuni 8 tundi ööpäevas, ülejäänud aeg kulub energia taastootmisele. Ja kui see suhe oluliselt paigast ära on, jätab töötegemise efektiivsus soovida.

Veel drastilisem on olukord, kui Eesti koolitusturgu vaadata. Valdav enamus koolitajatena üles astujatest on põhikohaga mujal tööl. Nad väidavad, et see on kasulik nii neile kui ka firmale, kus nad töötavad. Kui esineda ilma rahata ja eelkõige oma firma toodangut müüa, võib seda mõista. Kuid siiski valdav enamus saab selle eest tasu ja firmat mainib enda tutvustuses. Kuna põhitööl palk tiksub, on haltuurat võimalik teha pisikese tasu eest. See aga mõjutab kogu koolitusturu hindasid.

Vaatame nüüd olukorda, kus koolitust sisse ostev personalijuht ise koolitab. Tõenäoliselt ta päris endalt seda koolitust siiski osta ei saa. Üha enam on turul HR partnereid, kes pakuvadki oma teenuseid kas projektipõhiselt või osalise tööajaga. Selline olukord on hea kasvupinnas korruptsioonile. Ilmselt ei pruugi siin olla otsest altkäemaksu, aga käsi-peseb-kätt põhimõttel mina ostan sinult ja sina minult saab see toimuda.

Tänapäeval on kindlasti palju projektipõhist tööd. Kuidas siis tegutseda? Tuleb selgelt vahet teha täistööajal ja projektipõhisel tööl. Täiskohaga töötav näitleja ei saa/tohi keelduda etendusel mängimisest haltuura pärast. Projektipõhine töö eeldab ettevõtlust. Sa pead ise planeerima oma projekte, aega ja rahavoogusid. Ja ettevõtjad hakkavad üha enam nõudma täiskohaga töötajatelt täit pühendumust. Osadele meist sobib ettevõtjana töötamine, teistele palgatöö. Aga neid ei tohi omavahel sassi ajada.