AI HR-is: Eestis ei ole probleem tehnoloogias, vaid julguses seda juhtida

Kui lugeda rahvusvahelisi HR-raporteid, jääb mulje, et tehisintellekt on personalijuhtimises juba tavapraktika. Numbrid on suured, lubadused veel suuremad. Aga kui tulla tagasi Eesti konteksti, siis pilt on märksa kainem.

Eesti HR-maastikul võib näha täna kolme paralleelset reaalsust.

1. Ühed katsetavad AI-ga vaikselt ja süsteemselt.
2. Teised räägivad AI-st palju, aga kasutavad vähe.
3. Kolmandad loodavad, et “küll see laine meist kuidagi mööda läheb”.

Kolmandal grupil tekib järgmise paari aasta jooksul ilmselt kõige rohkem probleeme.

Numbrid Mercuri Reseach uuringu kokkuvõttes (allpool link) on mõtlemapanevad

• 73% HR-juhtidest kasutab AI-d värbamises
• 92% plaanib AI-investeeringuid suurendada
• 77% ettevõtetest ei leia sobivaid inimesi
• 20% uutest töötajatest lahkub enne, kui nad päriselt tööle hakkavad

Kui panna need Eesti konteksti, kus:

• tööjõuturg on väike,
• spetsialiste ei ole kuskilt juurde võtta,
• palgad on surve all,
• ja juhid ootavad HR-ilt järjest rohkem strateegilist mõju,

siis tekib küsimus: kuidas teha sama inimeste hulgaga rohkem – ilma neid läbi põletamata?

AI ei ole HR-i asendaja. Aga ta paljastab nõrkused

Tehnoloogia ei muuda organisatsioone paremaks – ta teeb nad nähtavamaks. Sama kehtib AI kohta.

Kui värbamisprotsess on segane, teeb AI selle segaduse lihtsalt nähtavamaks.

Kui rollid on ebaselged, ei päästa ükski algoritm.

Kui juhid ei oska inimesi arendada, ei tee seda ka “nutikas platvorm”.

AI toob HR-is väga selgelt välja kolm küsimust:

1. Kas me teame, keda ja miks me palkame?
2. Kas me oskame oma inimesi arendada, mitte ainult koolitada?
3. Kas meil on juhid, kes päriselt kasutavad andmeid otsustamiseks?

Minu tähelepanek on, et Eestis jääb AI-projektide piduriks harva IT või eelarve.
Piduriks on oskuste ja mõtteviisi puudus.

Koolitus ei ole “nice to have”, vaid igapäevase töö osa.

Gartneri hinnangul vajab 58% töötajatest uusi oskusi, et oma praegust tööd teha. Samal ajal õpib Euroopa töötaja keskmiselt 1–2 tundi kuus. Eestis ei ole see pilt parem.

See lõhe ei kao iseenesest. Ja seda ei lahenda the AI tööriista ostmisega.

AI-ga töötamine HR-is tähendab:

• oskust küsida õigeid küsimusi,
• oskust tõlgendada andmeid,
• oskust siduda tehnoloogia organisatsiooni juhtimisega.

Just siin näen ma suurimat vajadust ja võimalust – praktiliste oma valdkonna spetsialistidele (juhid, HR, müüjad jt) mõeldud koolituste ja arenguprojektide järele, mis ei keskendu ainult AI tööriista tundmaõppimisele, vaid pigem AI kasutamisele oma valdkonnas.

Kui see kõnetas, siis tõenäoliselt on aeg rääkida

Me pakume tuge mis aitavad HR-il, juhtidel ja B2B müüjatel:

• mõista, kus AI tegelikult väärtust loob,
• vältida kalleid ja kasutuid piloote,
• ning ehitada oskusi, mis jäävad alles ka siis, kui tööriistad vahetuvad.

Kui tahad mõtteid vahetada või uurida, kas ja kuidas see võiks sinu organisatsioonile kasulik olla, võta ühendust. Halvimal juhul saad selgema pildi. Parimal juhul hoiad kokku aega, raha ja närve.

Loe lisaks Mercuri Reseach mahukat uuringu kokkuvõtet: AI-DRIVEN PEOPLE MANAGEMENT An overview of the opportunities AI creates for recruitment, skills development and coaching of salespeople Henrik Larsson-Broman, Mercuri International Research AB& Peter Siljerud