Täiskasvanute koolituse seaduse muudatusest.
See on kaido vestbergi personaalne arvamuslugu ja ei esinda ühtegi temaga seotud organisatsiooni ametlikku seisukohta.
Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TÄKS) on meil kehtinud alates 2015 aastast. Nüüd on plaanis seda muuta. Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esindajana Täiskasvanuhariduse nõukogus sain sellest muutmise kavatsusest teada 2020 aasta kevadisel koosolekul. Arutluse all oli seal kvaliteedi teema, kes ja kuidas seda hindab. Täiskasvanuhariduse nõukogu sügisesel koosolekul oli juba TÄKS muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) laual. Tänaseks on see TÄKS VTK saadetud kooskõlastamise ringile ja ettepanekuid oodatakse hiljemalt 12. märtsiks 2021. Plaanis on see seaduse muudatus jõustada veel selle aasta oktoobrist.
Milleks ikkagi meile see TÄKS VTK?
VTK sissejuhatusest võime lugeda: „eesmärk on
luua täienduskoolitusasutustele kaheetapiline kvaliteedihindamise süsteem“.
Need 2 etappi on:
1)
Eesti Hariduse Infosüsteemis
(EHIS) olevate täiendkoolitusasutuste vastavuskontroll TÄKS nõuetele kahel
tasemel: a) veebileht ise 2) õppekavade hindamine. See kontroll täna on jõus,
aga sellega ei olda rahul.
2)
Koolitusasutuste akrediteerimine
(varemates aruteludes nimetati seda kvaliteedimärgiks). See süsteem on alles plaanis
välja töötada.
Siit tekib kohe esimene küsimus. Meil ei ole
seda akrediteerimise süsteemi ja kontrollimise korda veel olemas, aga juba tahame
selle seadusesse saada. Seadusesse soovime ka kirja panna ametisutuse, kes seda
hakkab läbi viima, lk. 26: „Hindamist ei pea tegema HTM, tõenäoliselt võiks
hindamist läbi viia Haridus- ja Noorteameti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuur“ Leheküljelt 12 saame
teada, palju on plaanis sisse kasseerida koolitusasutuselt: „Maksumuses tasub lähtuda kutsehariduses
kehtestatud maksimaalsest summast, milleks on 1200 EUR.“ Koolitusasutusele
plaanitakse veel teisigi lisakohustusi nagu osalejate registri pidamine.
Kelle kvaliteedist me räägime?
Täienduskoolituses on meil mitu osapoolt:
·
Osaleja
·
Klientorganisatsioon (organisatsioon,
kelle inimesi me koolitame)
·
Rahastaja (riik, fond,
organisatsioon vms)
·
Koolitaja (konkreetne persoon)
·
Koolitusasutus
·
Toote (koolituse) välja töötaja.
Alati ei ole kõik need osapooled esindatud.
Siin dokumendis on klientorganisatsioon ja rahastaja samale pulgale pandud. Nad
võival olla samad, kuid näiteks avaliku raha kaasamisel on tegemist erinevate
huvigruppidega. Selles dokumendi lähtutakse pigem olukorrast, kus koolitusel
osaleja ise valib koolitust, mitte ei tee seda organisatsioon, kus ta töötab.
VTK-s on öeldud lk 2: „Regulatsiooni tekitamise eesmärk on luua
täienduskoolituse pakkujate ettevõtlusvabaduse kaitse ning õppijate õiguse
haridusele vahele tasakaal, kindlustades õppijatele suurema kaitse.“ Õppijate
kaitse selles dokumendis on määrav. Kvaliteet sõltub erinevate osapoolt ootuste
ja vahekorrast. Me ei saa rääkida vaid õppijast ja rahastajast. On olukordi,
kus inimene ise valib endale koolitust, kuid majanduse arendamise seisukohalt
on väga oluline roll ka klientfirmade arendamisel.
Ühtne ja avalik tagasiside süsteem
Selles dokumendis räägitakse palju
kvaliteedist, kuid selle mõiste tähendust me ei leia. Reeglina defineeritakse
kvaliteeti kui ootuste ja kogemuste vahekorda. Kogemuse mõõtmiseks on meil vaja
tagasiside süsteemi. VTK üsna lõpus, lk 26 saame lugeda: „Edasiste arutelude
küsimus on, kas täienduskoolitusasutustele luua ka avalikult kuvatav
tagasisidesüsteem.“ Alles siin jõuame kvaliteedi hindamise tagasiside süsteemi
juurde. Eelnevalt oli avalikult kuvatavat tagasiside süsteemi juba lubatud lk
2.: „Täienduskoolitusasutustele
luuakse ka avalikult kuvatav tagasisidesüsteem.“ Ma ei mõista, kuidas me saame
rääkida kvaliteedist ilma tagasiside süsteemita. Olemasoleva info kontroll
veebilehel ei taga kuidagi veel kvaliteeti.
Õpime teiste kogemustest
VTK-s
on kirjeldatud üsna põhjalikult 5 riigi (Austria, Šveits, Holland, Iirimaa ja
Singapur) kogemust. Tundub, et innustust dokumendi väljatöötajatele on andnud
Austria. Samas oleme vaatluse alt välja jätnud meile ajalooliselt ja kultuuriliselt
lähemad riigid nagu põhjamaad ja Saksamaa. Haridus- ja teadusstrateegia 2035
väljatöötamisel sai täienduskoolitus põhjendamatult liialt vähe tähelepanu.
Kogu elukaare teemaga ja täiendõppe rolli nägemisega meie majanduse arengus
tasub kindlasti veelgi põhjalikumalt tegeleda. TÄKS-is on täiendkoolituse
mõiste tähendus piiratud õpiväljundi ja õppekava olemasoluga. Kuid täiskasvanud
õppija kasutab väge erinevaid meetodeid nagu kootsing, mentorlus, supervisioon,
kovisioon, töötoad jpt. Kui me soovime TÄKS-i kaasajastada, tuleb meil alustada
täiskasvanute täiendkoolituse mõiste tähendusest.
Ettepanek edasi minemiseks
Esialgu minu arvates piisab kahest teemast:
1.
Tõhustame juba olemasolevat
kvaliteedi kontrolli, sh EHIS-sse sisestamise eelnev kontroll
2.
Töötame välja ja juurutame ühtse
ja avaliku tagasisidesüsteemi.
See tegemata töö kvaliteedi tõhustamisel aitab
kaasa sisulisele kvaliteedi tõusule ja sellega ei kaasneks olulist
halduskoormust ja lisakulu koolitusasutustele.
Kokkuvõtteks
Olemasoleva olukorra, st kvaliteedi hindamise
1. etapi korrastamise, kattevarjus müüakse meile kvaliteedimärki uue nimega
akrediteerimine, suureneb koolitusasutuste halduskoormus osalejate registri
pidamisel ja väheneb rahakott akrediteerimise teenuse maksmisel. Kaasnevate
mõjudena lubatakse mõelda ka tagasiside süsteemile, mis päädib ka
koolitusasutuse halduskoormuse suurenemisega. Sellisel kujul VTK vastuvõtmine
ei ole mõistlik. See seadusemuudatus teeb koolituse bürokraatlikumaks ja hinnad
kallimaks.
Täiskasvanute koolituse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010
Kommentaarid