Kas teooria saab olla praktilisem praktikast?

 „Me soovime teooriat kuulata, praktikat on meil endil piisavalt“, teatas klient koolituse sisu täpsustamise käigus. Ma olin meeldivalt üllatunud, selliseid juhtumeid ei tule just sageli ette. Aga miks see nii on? On levimas müüt, et teooria ei saa olla praktiline. Ainult praktika on rakendatav? Kas ikka on nii?

Mida praktika tähendab praktikule?

Praktikult praktikule on üsna levinud slogan nii mõnegi koolitaja arsenalis. Mida see praktik siis teiselt praktikult ootab ja saab? Oodatakse kogemustest rääkimist ja arvatakse, et see kogemus on rakendatav. Üks praktik räägib oma kogemusest teatud ajahetkel ja teatud situatsioonis. Kas täpselt selline olukord kordub ka tulevikus? Hiina vanasõna ütleb, et kaks korda samasse jõkke ei astu. Teist täpselt sellist olukorda ei tule enam kunagi. See kogemus on rakendatav vaid juhul, kui see jääb piisavalt üldisele tasemele, et mitte olla vale. Näiteks enamikes eneseabi õpikutes leitav soovitus, püstita endale eesmärk, töötab kindlasti.

Mida teooria tähendab praktikule?

Teooria uurib ja analüüsib paljude praktikute kogemusi ja teeb sellest järeldused. Ja siis, kui tuleb juhtum n+1, ütleb teooria, et teatud tõenäosusega need järeldused töötavad praktikas. Ühe kogemuse põhjal ei saa teha vettpidavaid järeldusi. Järeldusi saab teha vaid paljude kogemuste analüüsimise põhjal. Tegelikult on teooria enam rakendatav ehk praktilisem selles mõttes kui praktika.

Aga miks on hirm teooria ees? 3 põhjust allpool.

1)  Teoreetikud ei oska alati praktikutega suhelda. Juhul kui teooriat räägib inimene, kes selles valdkonnas ise ei tööta, võib see jutt praktikutele kaugeks jääda. Tüüpiline näide on koolitaja, kes ise alluvaid ei ole juhtinud, räägib õhinaga, kuidas juht peab alluvaid motiveerima.

2)     Praktikud ei seosta oma tegevust teooriaga. Kindlasti ei ole ainult üks osapool süüdi, vastustus lasub ka praktikul teooriat oma praktikaga siduda. Seda aga alati ei osata, taheta või ei suudeta.

3)     Müügitöö on kolmas põhjus. On terve rida koolitusasutusi, üksikkoolitajaid konverentside korraldajaid, kes müüvad üksikkoolitajate kogemust. See on nende positsioneering turusituatsioonis. Ja kuna sageli ükskikkoolitaja koolitus vaid piirdubki koolitusega, hinnatakse tagasisidet pigem emotsioonide tasemel. Viimased võivad vahetult pärast koolitust olla piisavalt laes.

Mida siis teha?

Kindlasti jääb kogemustest rääkimine ja ka narratiivide vestmine alles. See annab emotsiooni ja turul on piisavalt huvilisi, kes ennast edevusest või muust põhjusest lähtuvalt on nõus peaagu ilma rahata müüma. Kuid kui koolituselt oodata praktilist väljundit ehk reaalseid muudatusi firma tulemustes ja inimeste käitumistes, siis vaid üksikkogemustest rääkimine ei tööta. Õnneks on Eestis piisavalt koolitus- konsultatsioonifirmasid, kelledel on koostöös soliidsete ülikoolidega välja töötatud oma kontseptsioonid, teooriad ja tooted,  mida annavad edasi samas valdkonnas töötavad praktikud. Valmistooted võimaldavad välja töötada spetsiifilisi programme nagu Lego klotsidest erinevaid lahendusi. Meil on vaja usaldusväärseid ja kokkusobivaid teooriaid ja tehnikaid, millest valmistada toimiv rahamasin.

Kokkuvõtteks

Ärgem kartkem teooriat, vaid püüdkem see pigem praktikasse rakendada. Ja teooriate valimisel olgem ettevaatlikud, et mitte sattuda populismi või esoteeria ohvriks.