Koolitaja-konsultant kui sibul
Koolitajaid, konsultante ja üldse inimesi võib võrrelda
sibulaga. Alguses näed pealispinda, hakkad koorima ja näed järgmisi tasandeid
jne. Kullakarvaline pealispind võib vägagi palju erineda järgmistest pindadest.
Kõikide oma tuttavate puhul me ei ole (ja pole ka põhjust olnud) piisavalt
sügavale koorinud. Samas drastilisemad elujuhtumid, sh ka majanduslangused,
toovad esile meis peidetud kihid ja me õpime inimesi paremini tundma.
Milliseid kihte ehk tasandeid tasub siis koolitajate ja
konsultantide puhul jälgida. Siinjuures saame eristada vähemalt kolme tasandit:
1) Isikupära
2) Kogemus
3) Paradigma
Isikupära on see,
mille põhjal ütleme esimesel kohtumisel, kas see inimene meile meeldib või
mitte. Siia kuulub suhtlemise viis, kõne maneer, hääletoon, liigutused ja palju
muud väljast lihtsalt jälgitavad omadused. Kindlasti on siin paljuski geenidest,
kuid ka lastetoast ja haridusega tulnud. Inimesed, kes on suhtlemist õppinud,
näiteks psühholoogid, sageli teadlikult pealiskaudsel suhtlemisel käituvad teistsuguselt
kui sisimas tunnevad. Inimene, kes sinu palge ees on väga viisakas ja lahke,
võib tegelikult osutuda sinu suurimaks vaenlaseks. Enam harjutanud inimestel
võib teesklemine paremini välja kukkuda. Seepärast tasuks edasi koorida.
Kogemus on
saavutus ja see tuleb välja teenida. Koolitaja ja konsultandi puhul me
õigustatult hindame kogemust positiivselt. Kogemus on kindlasti vajalik, kuid
see peab paigutuma teatud konteksti või raamidesse. Vaid siis on sellest
kogemusest kasu. Narratiivi (jutu) rääkimine iseenesest ei ole õpetlik. See
võib olla emotsionaalselt meeldejääv, kuid rakendada seda tavaliselt ei saa.
Hiina vanasõna ütleb, et kaks korda samasse jõkke ei astu. Täpselt sellist
olukorda, kust see kogemus tuli, ei tule enam kunagi.Teise inimese kogemust me
lihtsalt ei saa kasutada. Seepärast tasub edasi koorida.
Paradigma võib
defineerida kui mõttemaailma. Siia kuuluvad nii meie väärtused, hoiakud,
suhtumised kui ka arusaamad ja tõekspidamised. Teaduses võib paradigma muutus
tuua kaasa tõelise revolutsiooni (Thomas Kuhn). Koolitustel võib kahjuks sageli
kuulda selliseid loosungeid nagu: juht peab alluvat motiveerima; inimene peab
töö juures õnnelik olema; karismaatiline juht on see õige firma arendaja;
firmat tuleb arendada spontaanselt, müük ja juhtimine on kunst, mida ei saa
õppida jpt. Öeldakse, et usk ei vaja argumente. Tänapäeva maaimas kõige
suuremad võitlused peetaksegi maha usu ja ka sümbolite tasandil. Nüüd on
küsimus, millist usku koolitaja, konsultant endas kannab. Seda nii otseses
mõttes, kui ka laiemalt teatud arusaamu silmas pidades. Ja nüüd järgmine küsimus:
kuidas ikkagi selgitada, millist paradigmat koolitaja, konsultant endas peidab.
Kui tihti me küsime koolitaja, konsultandi käest, kust on pärit see jutt, mida
ta räägib. Kui vastus on ainult lisaks kogemusele üksikud raamatud ja internet,
võib eeldada, et terviklikku maailmapilti koolitatavas või konsulteeritavas
valdkonnas ei ole. On ka kindlasti neid, kes suudavad uue tervikliku pildi teatud
valdkonnast luua (Marx, Engels, Hitler jpt), kuid siis tekib küsimus selle
usaldusväärsuses. Kuidas seda usaldusväärsust mõõta. Täna tundub, et kõik uus
ja ka populistlik on innovaatiline, mida on vaja kohe rakendama hakata. Kas
kõiki teooriaid ikka tasub ise järele proovida. Esoteerilisi õpetusi, nagu
kloori kasutamine meditsiinis, on liigagi palju. Siinjuures tahan rõhutada, et
võib-olla peaks tõesti kloori mõju inimese tervisele enam uurima. Aga see
tähendab, et alguses tuleb uurida ja alles siis tarbida.
Uurime siis, millist
paradigmat me soovime ja ärme piirdu vaid esimese kahe kihiga.
