Aktiivmüük?

Aktiivmüük kui termin on nii mõnegi inimese terminoloogias oma koha leidnud. Samas selle mõiste tähendus on erinev. Olgu siinkohal öeldud, et tegemist on pigem Eestis leviva või levitatava terminiga, millel puudub sügavam teaduslik taust. Vaatame selle termini kujunemist ja anname seejärel soovituse selle edasiseks kasutamiseks.

Eelmise sajandi 90-ndate alguses pani Mercuri International Eestis oma müügitöö baaskursusele nimeks ’Aktiivne müük’. See oli aeg, kus toidukauplustes teenindajatel oli rinnasilt ’müüja’. Müüjat ja müüki seostati eelkõige kaupluse müüjaga. Teiste müüjate puhul kasutati terminit müügiagent. Kuna agent on samas teatud koostööviisile viitav termin, otsustatigi Mercuris kasutusele võtta termin, mis eristuks kauplusemüüjast ja keskenduks personaalse müügi aktiivsuse vajaduse rõhutamisele. Täna Mercuri ei kasuta kursuse pealkirjana 'Aktiivne müük' ja seda eelkõige seepärast, et paljud teised koolitajad seda teevad.

Aktiivse müügi koolitusel räägiti eelkõige aktiivsuse vajadusest müügitöös, st ise tuleb kontakti võtta potentsiaalsete klientidega, mitte kontoris oodata tellimusi. Müügitöö aktiivsuse arusaamani on enamus antud valdkonnas tegutsejad tänaseks jõudnud ja müügitöö olemuse aktiivsust ei ole vaja eraldi rõhutada.

Kuid täna on teatud ringkondades aktiivmüüki samastatud müügiviisiga, mis Mercuri terminoloogias tähendab assertiivset müüki või isegi agressiivset müüki. Viimane on tuntud ukselt-uksele raamatute või tolmuimejate müügiviisina. Siin sooviks küll terminid paika jätta.

Teen ettepaneku aktiivmüügi asemel kasutada endiselt sõnapaari aktiivne müük, mis iseloomustab müügitöö aktiivsust. Müügiviisidena soovitan edasi kasutada assertiivset, suhte-, konsulteerivat ja ekspertmüüki. Kui on teisi arvamusi, olen valmis neid arutama.