kaido vestberg

’Ma sel aastal osalen kahel konverentsil ja seepärast koolitust ei planeeri’. Selliseid vastuseid võib liigagi sagedasti kuulda klientidelt. Sadade osalejatega konverentside päevatasud hakkavad juba ületama väikestes kuni 10 inimese gruppides toimuvaid koolitusi, treeninguid. Kummaline, et ikka leidub veel huvilisi, kes soovivad saada infot ja kontakte konverentsidelt. See kõik ju saadaval ja täiesti tasuta internetist. Kindlasti on selles süüdi nii edukad konverentsikorraldajad kui ka isehakanud üksikkoolitajate vähemalt 5000 armee Eestis. Aga kui jätta nüüd tegijad kõrvale ja analüüsida konverentsi eeliseid koolituse ees? Mis on siis konverentsimüüjate peamised argumendid konverentsidel osalemiseks. Analüüsime neid lähemalt. Konverents on ideede jms jagamise koht? Tänapäeva infoühiskonna probleemiks on pigem igasuguste ideede ja narratiivide üleküllus. Peamine aur läheb nende hulgast usaldusväärsete leidmisele. Üksikud infokillud meeletult suurele rahvahulgal...

Müügi transformeerimine on hädavajalik Ligikaudu 40% maailma inimestest on ühendatud internetti. 2015. aastal oli netis surfajaid üle 3 miljardi, 2011. aastal 2 miljardit, mis tähendab 50% kasvu 4 aasta jooksul ning pea pooltel neist on oma nutitelefonid. Kõik ametid on sellest mõjutatud. Kõik harjumused on muutunud. Käitumine ei ole enam selline, nagu ta oli varem. Millist mõju avaldab see müüjatele? Kas see evolutsioon tekitab ärevust või rõõmu? Info kättesaadavus on paisanud segi ostuharjumused. See on loonud illusiooni teadmis est. Kõigest klikiga pääseb klient ligi suurele hulgale kasulikule infole, täpsetele ja detailsetele tehnilistele faktidele, hästi dokumenteeritud tootevõrdlustele ning rahulolevate ja rahulolematute kasutajate tootearvustustele. Klient arvab, et suudab kõike iseseisvalt teha.  Kliendid usuvad, et nad saavad ise kätte kõige objektiivsema info, vähendades müüjaga kohtumise olulisust. “Miks usaldada müüjat, k...

 „Me soovime teooriat kuulata, praktikat on meil endil piisavalt“, teatas klient koolituse sisu täpsustamise käigus. Ma olin meeldivalt üllatunud, selliseid juhtumeid ei tule just sageli ette. Aga miks see nii on? On levimas müüt, et teooria ei saa olla praktiline. Ainult praktika on rakendatav? Kas ikka on nii? Mida praktika tähendab praktikule? Praktikult praktikule on üsna levinud slogan nii mõnegi koolitaja arsenalis. Mida see praktik siis teiselt praktikult ootab ja saab? Oodatakse kogemustest rääkimist ja arvatakse, et see kogemus on rakendatav. Üks praktik räägib oma kogemusest teatud ajahetkel ja teatud situatsioonis. Kas täpselt selline olukord kordub ka tulevikus? Hiina vanasõna ütleb, et kaks korda samasse jõkke ei astu. Teist täpselt sellist olukorda ei tule enam kunagi. See kogemus on rakendatav vaid juhul, kui see jääb piisavalt üldisele tasemele, et mitte olla vale. Näiteks enamikes eneseabi õpikutes leitav soovitus, püstita endale eesmärk, töötab kindlasti....

Turundus oma 4P mudeliga eelmise sajandi keskpaigast oli veel 5-10 aastat tagasi oma identiteeti kaotamas. Nüüd, kus digimaailma võimalused terenduvad, on turundus digiturunduse nime all taaskord tegija. See on sama seis, kus me olime eelmise sajandi keskpaigas: igasugune plakat tee ääres, pilt lehes müüs. Nüüd, kus internet veel ei ole päris lõpuni reklaame täis tuubitud, on turundajatel taaskord võimalus. Aga see aeg saab väga kiiresti ümber, kuna kõik tehnoloogiaga liituvad protsessid muutuvad üha kiiremaks. Aga, kas inimene oma loomuselt muutub sama kiiresti . Kindlasti mitte. Me lihtsalt peame kohanema selle virr-varriga ümberringi ja me teeme seda. Me oskame ajalehti lugeda nii, et ei pane tähele reklaame, surfame edukalt internetis igasugu pop-up’e kõrvale lükates. Ja kui mõnel lehel ikka reklaame liiga palju, siis lihtsalt enam ei külasta seda lehte. Mis siis toimub? Tegelikult on tehnoloogia meil pildi korraks segamini löönud . Elu ja inimesed ei ole muutunud. Ka...

ReStart on meile kõige tuttav tegevus. Probleemide ilmnemisel arvutiga või mõne muu tehnilise vidiniga on see tegevus sageli ainuvõimalik lahendus. Tänasel Mercuri hommikukohvil praktiliselt kõik kümnekonna ettevõtte tegev- ja müügijuhid teatasid nagu eelnevalt kokku lepitult, et tänane väljakutse on kogu ettevõtte ReStart. Kasvav sisetarbimine Eestis teeb küll rõõmu, kuid kuulates ettevõtete tagasisidet, ei saa nii kaua enam jätkuda. Paljusid ettevõtteid ootavad ees huvitavad turbulentsed ajad. Me vajame ReStarti? Aga kuidas me sellisesse situatsiooni oleme jõudnud? Kriisisist alates on tegeletud kulude kokkuhoidmise ja teatud optimeerimisega, kuid olulised muudatused on paljudel tänaseks tegemata. Tehnoloogia areng on oluliselt muutnud klientide ostuprotsesse, info kättesaadavus teeb hinnad üha enam läbipaistvaamateks, konkurents kasvab enamikes valdkondades. Väiksemad ettevõtted väiksemate varudega on oma muudatused ära teinud: on vähendatud inimeste arvu ja ka palk...

Koolitajaid, konsultante ja üldse inimesi võib võrrelda sibulaga. Alguses näed pealispinda, hakkad koorima ja näed järgmisi tasandeid jne. Kullakarvaline pealispind võib vägagi palju erineda järgmistest pindadest. Kõikide oma tuttavate puhul me ei ole (ja pole ka põhjust olnud) piisavalt sügavale koorinud. Samas drastilisemad elujuhtumid, sh ka majanduslangused, toovad esile meis peidetud kihid ja me õpime inimesi paremini tundma. Milliseid kihte ehk tasandeid tasub siis koolitajate ja konsultantide puhul jälgida. Siinjuures saame eristada vähemalt kolme tasandit: 1) Isikupära 2) Kogemus 3) Paradigma Isikupära on see, mille põhjal ütleme esimesel kohtumisel, kas see inimene meile meeldib või mitte. Siia kuulub suhtlemise viis, kõne maneer, hääletoon, liigutused ja palju muud väljast lihtsalt jälgitavad omadused. Kindlasti on siin paljuski geenidest, kuid ka lastetoast ja haridusega tulnud. Inimesed, kes on suhtlemist õppinud, näiteks psühholoogid, sageli teadlik...