kaido vestberg

Pehmete ja karvaste saates oli episood, kus notsu seletas jänesele,  kuidas ta Toompeal käinud külalistelt ülejäänud seebid, šampoonid jms internetis maha müüb. Sealjuures pidas notsu vajalikuks märkida, et tema palka juurde ei küsi. Kas see nüüd oli antud käitumise hukkamõist või pigem olukorra kirjeldus? Kas selline käitumine on eetiline ja/või tööandja suhtes lojaalne? Kas teatud ringkondades meie ühiskonnas  hakkab selline arusaam lisaraha teenimise võimalusest üha enam juurduma? Kas selline arusaam püsib meie eetika piirides? Üks klient rääkis murelikult, kuidas tema töötajad olid euroalused maha müünud ja raha oma taskusse pistnud, ise sealjuures selgitades, et tegid firmale teene. Kui juht alluvatega rääkis, selgus, et nad tõsimeeli arvasid, et käitusid firma suhtes lojaalselt. Üks mu endine kolleeg väitis, et tema endises töökohas oli kombeks autoliisingu lepingud sõlmida võimalikult väikese jääkväärtusega ja siis ise see auto lepingu lõppedes välja osta ja v...

Kas guru teenuste või nime kasutamine on müügiargument? Tuntud prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu räägib kapitali vahetusest ehk kuidas sotsiaalset kapitali on võimalik vahetada  näiteks kultuur- või sümboolse kapitali vastu. Kas kellegi teise tuntuse ostmise kaudu on võimalik enam äri ajada? Kas gurude tuntusele apelleerides müük kasvab? Kas gurudele makstud raha on võimalik vahetada kliendilt saadud raha vastu? Täna ühe Eestis tuntud panga privaatpanganduse  hommikukohvil lühikeses u 5 min kestvas avakõnes tehti tagasivaade privaatpanganduse 15 aastasele ajaloole. Selles lühikeses ettekandes peeti vajalikuks ära mainida ühe koolitusguru teeneid privaatpanganduse akadeemia koolitajana. 15 aasta jooksul on kindlasti ka teisi koolitajaid olnud, kuid neid ei mainitud.  Ja ei saa salata ka tõsiasja, et tegi meele kurvaks küll, kui konkurenti kiidetakse u 400 Eesti varaka inimese ees. Kui isiklik solvumine kõrvale jätta ja asja laiemalt vaadata, siis avastasin, ...

Millest lähtuda firma arendamisel? Antud nädala jooksul juba teise ettevõtte personalijuht teatab, et kõigepealt peab juhtide kompetentsid ära kaardistama ja alles siis saab koolitama hakata. Eelmise sajandi 80-ndatel oli kompetentside kaardistamine ja selle kaudu arendussüsteemide ülesehitamine, neid kutsuti siis sageli firmasisesteks ülikoolideks, väga populaarne. Antud kirjutise autor on eelmise sajandi 90-ndatel osalenud mitme firmasisese ülikooli ülesehitamisel, sh Volvo Car Rootsis, Canon Venemaal, Toyota Eestis. Seda võiks nimetada ka heade aegade arendustegevusteks, kus prooviti leida erinevaid tasemeid erinevatele spetsialistidele arengumotivatsiooni säilimiseks. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud, nii tehnoloogia kui ka majandussurutisest lähtuvalt on mitmeid kriitilisi ärieesmärke, mida firmad peavad saavutama. Miks siis ikkagi ei lähtuta nendest ärieesmärkidest? Miks minnakse kompetentside kaardistamise ja soovitud profiilide määratlemise keerukat ja ...