kaido vestberg

EPALE VII koolitajate mittekonverentsi töötoa 2 andrgoogilised sillad järellugu  Eellugu Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent Larissa Jõgi palvel olid Aule Kink Häädemeeste Keskkoolist ja Ingrid Vetka Tartu Ülikooli Narva kolledžist valmis läbi viima EPALE VII mittekonverentsi töötuba andragoogilised sillad. Minul oli õnn ja võimalus olla saatjaks sel teekonnal korraldajate poole pealt. Algas põnev märkamiste ja õppimise teekond. Teema arendus Niisiis, alustame silla definitsioonist. Eesti keele sõnaraamatust leiame, et sild on   üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee. Sild on ka hambaprotees, sild on ehitis laeval, sild on kesk ja piki aju vahel paiknev ajutüve osa, sild on taha painutatud kehaasend. Tsitaat Maanteeametist: Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi. Üks kass läks üle silla, meenutab Aule Webmedia endise juhi juhi Taavi Kotka esinemisest juhtide koolitussarjas juhi jutud. Nii pa...

  Keegi ei saa targemaks õppides; targemaks saab mõeldes ja mõtestades (Ülo Vooglaid, Elanikust kodanikuks, 2019)   Infoühiskonnas ei ole meil vaja asju pähe tuupida, vaid pigem mõista. Mõistmiseks ehk targaks saamiseks tuleb meil leida seoseid, mille metafoorina on kasutatud ka terminit sildu. Sildade äratundmine, märkamine ja ka loomine on õppimise juures üha olulisem. Täiskasvanute õppimise ja koolitamise puhul tõstatub sildade teema veelgi enam. Täiskasvanutena on meil olemas oma arvamus ja kogemus, mida uue õppimisel kõrvutame ehk siis otsime sildu. Koolis käime me umbes 20 aastat, hiljem üle 40 aasta me õpime täiskasvanutena töö juures ja kõrval. Vaid koolis saadud tarkusega tänapäeval ei ole enamikes ametites võimalik hakkama saada. Täiskasvanute õppimist ja õpetamist uuriv teadus andragoogika saab meie elus üha olulisemaks. Ja nii nagu õppimisel otsime sildu targaks saamiseks nii tuleb ka andragoogikal targaks saamiseks näha, leida ja luua erinevaid sildu. On olem...

COVID-19 piirangute mõju erinevates majandussektorites on olnud erinev. Samas on need piirangud mõjutanud meie kõigi harjumusi ja käitumismustrit. E-kaubandus. veebikoosolekud, kaugtöö on täna teistsugune ja see ei muutu tagasi ka juhul, kui pandeemia meid enam ei ohusta. Kuidas see kõik on mõjutanud müüki ja müügitööd. Kui veel pandeemia alguses oli müügiinimesi, kes ootasid olukorra lahenemist, siis nüüd on enamus otsinud uusi tegutsemisvõimalusi. Kokkuvõtlikult võib öelda, et müügis on toimunud 3 suuremat peamist muutust. Muutunud on: Mudel Kohtumine Sõnum Müügimudel Müügimudel kirjeldab, millistele klientidele mida ja kuidas me müüme ehk: tooted/teenused, kliendisegmendid ja müügiprotsessid. Näost-näkku kanali ära kukkumisega otsiti uusi võimalusi klientidele müümisel. See eeldas ka kogu müügistrateegia üle vaatamist. Klientide ostuprotsess oli juba muutunud oluliselt enne pandeemiat.  Null-tõehetk  (ZMOT –  Zero Moment of Truth ) ei olnud võõras termin müügiinimeste ...

See on kaido vestbergi personaalne arvamuslugu ja ei esinda ühtegi temaga seotud organisatsiooni ametlikku seisukohta. Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TÄKS) on meil kehtinud alates 2015 aastast. Nüüd on plaanis seda muuta. Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esindajana Täiskasvanuhariduse nõukogus sain sellest muutmise kavatsusest teada 2020 aasta kevadisel koosolekul. Arutluse all oli seal kvaliteedi teema, kes ja kuidas seda hindab. Täiskasvanuhariduse nõukogu sügisesel koosolekul oli juba TÄKS muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) laual. Tänaseks on see TÄKS VTK saadetud kooskõlastamise ringile ja ettepanekuid oodatakse hiljemalt 12. märtsiks 2021. Plaanis on see seaduse muudatus jõustada veel selle aasta oktoobrist. Milleks ikkagi meile see TÄKS VTK? VTK sissejuhatusest võime lugeda: „eesmärk on luua täienduskoolitusasutustele kaheetapiline kvaliteedihindamise süsteem“. Need 2 etappi on: 1)       Eesti Hariduse ...

Kaugmüük ( Remote Selling ), distantsilt müük või ka sotsiaalmüük ( Social Distance Selling ), me pole veel suutnud terminites kokku leppida, kui juba tuleb elada koos sellega. Kas kaugmüük on ajutine nähtus hädaolukorras või on see meie igapäevase müügitöö tavapärane koostisosa?   Müügiinimesed ei saa kaugmüüki täna enam eirata. Meil on aega olnud harjuda ja õppida. Eriolukorra väljakuulutamisest saab peagi aasta täis. Enamik müügiinimesi on proovinud müüa distantsilt. Erinevates segmentides on erinevusi, kuid peamine erinevus on siiski meis endis ja meie klientides. On kliente, kes on valmis proovime uusi lahendusi ja on ka neid, kes tehnoloogiat pigem väldivad. Pandeemia on tänaseks sundinud paljusid kahtlejaid proovime veebikohtumisi ja paljud neist on avastanud uue võimaluse enda jaoks. Kui veel kevadel peeti mitmetes segmentides nagu meditsiin, põllumajandus, ehitus jms veebikohtumisi võimatuteks, siis sügise saabudes olen mitmeid nende firmade esindajad kaugmüügi koolitustel...