Väitluse tekst teemal: kas koolitaja peaks sotsiaalseid muutusi vedama või neile (tundlikult) reageerima.
Kui mind kutsuti Täiskasvanute Koolitajate Konverentsile väitlema teemal: kas koolitaja peaks sotsiaalseid muutusi vedama või neile (tundlikult) reageerima, siis esimene reaktsioon oli, et loomulikult peab koolitaja ajaga kaasas käima ja alati esirinnas olema. Koolitaja on see, kes kaevikust esimesena välja kargab ja lipp käes õiges suunas jooksma pistab. Aga siis teatati mulle, et oot-oot kaido, sina jääd meil kaevikusse, ei karga sa kuhugi ja istud vagusi ning reageerid muutustele. Noh, hea küll, et teeme sinu elu lihtsamaks, sa reageerid tundlikult. See sõna tundlik tõesti lisati sinna hiljem, ilmselt minu lohutuseks. Et siis jälle tankis? Väitleja pidavat väitlema ükskõik, mis teemal. Mina pole suurem asi väitleja teemal, millesse ma ei usu. Ma pean leidma enda jaoks midagi, millesse ma usun ja millele saan toetuda oma jutus. Ma siis hakkasin teemasse süvenema ja peagi jõudsin järeldusele, et kui me aastakümneid tagasi oleks jäänud kaevikusse ja seal tundlikult reag...